Kas põhiseaduslikest õigustest rääkimine on äärmuslus?

Eesti lipp taeva taustal. Foto: Bigstockphoto.com

Põhiseaduse järgimine ei ole äärmuslus, kirjutab ajakirjanik Urmas Saard.

Mäletan veel ligemale 30 aastat hiljem üht Eesti Televisioonis toimunud järjesaadet Mõtleme veel. Tolleaegne ajalehe Molodjož Estonii peatoimetaja (1979–1989) Irina Ristmägi ei näinud väitluse käigus ilmnenud erinevates arvamustes midagi halba. Siiski möönis Ristmägi tagasihoidlikult, et  Nõukogude Liidust väljaastumisest kõnelemine liigitub ekstremistlikesse hoiakutesse. Üks saatejuhtidest oli Rein Järlik, kes esitas seepeale kiire küsimuse: “Kas konstitutsioonilistest õigustest rääkimine on ekstremism?” Tänapäevases eesti keele kõnepruugis kõlab see pisut teisiti: “Kas põhiseaduslikest õigustest rääkimine on äärmuslus?” Mäletan veel Ristmägi vaoshoitut ja sõnatut solvumist ja Rein Veidemanni, kes püüdis sõnadega “Irina, Irina…” midagi lepitavalt öelda. Tagantjärele hinnates kogesin toona kiitmist väärivat väitluskultuuri. Mitte keegi ei üritanud rohkem Järliku küsivale vastuväitele sõna sekka öelda ja sinnapaika see jutt äärmuslusest jäigi. Järgnev  käsitlus ei hõlma siiski mitte Euroopa Liidust välja astumist, vaid jutt käib meie põhiseaduse järgimisest.

Sinimustvalge lipu 130. aastapäeva tähistamisel Pärnus Rüütli platsil küsis Trivimi Velliste oma kõnes: “Milleks meile lipud? Misasi on lipp?” Ta rõhutas, et tahame püsima jääda riigina ja olla selle maa peremees. “See lipp – räägib selget keelt, kes on selle maa peremees. Andku need 130 lippu meile mõtteselgust tulevikku vaadata ja ka tulevikku jõuda! Peegeldagu meie suhtumine nendesse lippudesse meie suhtumist oma maasse ja rahvasse,” rääkis Velliste sadadele kohalviibinutele, kellest enamiku moodustasid noored.

2011. aastal ütles Velliste Sindi gümnaasiumi noortega kohtumisel, et Eesti lipul on ka Euroopa Liidus oma kindel tähendus ja eesmärk. “Nii nagu võitlusväljadel on tuhandeid aastaid selgelt eristatavad „lapakad“ märkinud erinevate kihelkondade enesekehtestamist, samal viisil ütleb riigilipp ka praegu, kes peaks olema maa peremees,” selgitas Velliste lipu sümboolset tähendust, mis omab terve ajaloo kestel väga praktilist tähendust.

“Kas eesti keelega saab Eesti elus hakkama,” arutleti 9. detsembril Viimsi mõisas. Eesti keele ülemvalvur Ilmar Tomusk lähtus meie keele olukorda kirjeldades põhiseaduse sätetest ja põhiseaduse mõttest. “Eesti keele seisundit mõjutavad – peale riigikeele sätte – mitmed muudki kodaniku põhiõigused, nagu õigus tervisele, haridusele, avalikule teabele. Need õigused peavad kogu riigis olema kättesaadavad eesti keeles. Aga näiteks Ida-Virumaal ja mujalgi ei pääse alati riigikeelt valdava arsti juurde, ei saa alati head eestikeelset haridust ja sildid pangakontoriski pole eesti keeles nähtaval. Vähe sellest, kohalikud volikogud ei arutle alati riigikeeles,” vahendas Külauudiste portaal (9. 11.2017) Tomuski selgitusi.

Need on üksikud tähelepanekud läbi mitmete aastakümnete kuni viimaste päevadeni. Loomulikult võiks samaga pikemalt ja põhjalikumalt jätkata ja siduda öeldu omapoolsete seisukohtadega ühtseks mõttekimbuks. Aga arvan, et valitud näited ei vaja täiendavat selgitust.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!