IRL-i esimees ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna. Foto: Jaanus Lensment, Postimees/Scanpix

Suhtekorraldusettevõtja Raimond Kaljulaidi arvates on IRL-ist saanud kooseluseaduse tõttu Reformierakonna ja sotside pantvang. Samal ajal tuleb IRL-ist signaale, et tõrjuv suhtumine kooseluseadusesse näib leebuvat. Kaljulaid ennustab, et kooseluseaduse rakendusaktid võetakse napilt vastu.

Hiljuti lahvatas IRL-i ja SDE vahel tüli, kui viimane andis koalitsioonipartnerile teada: me ei toeta Juhan Partsi saatmist Euroopa Kontrollikotta, kui IRL takistab kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist.

"Seda tüli valitsuses on tõlgendatud nii, et Reform ja IRL suruvad koos sotsidele Partsi peale. Tegelikult suruvad Reform ja sotsid koos IRL-ile kooseluseadust peale ja Parts on pantvang," analüüsib Raimond Kaljulaid.

Suhtekorraldusettevõtja hinnangul on Reformierakonnale kõik tulemused head – kui IRL on sunnitud Partsi nimel kooseluseadusele kasvõi ühe allkirja andma, siis kaotab ta sellest oma valijate silmis, kui aga loobub Partsi saatmisest, siis näib erakond nõrgana. Sotsid aga võidavad igal juhul: kui saavad kooseluseaduse, on nende valijad rahul, kui ei saa, on süüdi teised ja vähemalt peatasid nad Juhan Partsi.

"Kui peaks kihla vedama, siis ennustaks, et Parts läheb Euroopasse ja kooseluseadus võetakse üle noatera vastu," ütleb Kaljulaid. "Kui poliitikutel on valida ametikohtade ja põhimõtete vahel, siis valitakse enamasti ametikohad."

Möödunud aasta lõpul teatas IRL-i juht Margus Tsahkna üllatuslikult, et tema erakond ei ole ei kooseluseaduse vastu ega selle poolt.

"EKRE pääses selle teemaga riigikokku, see oli nende agenda olla kooseluseaduse vastu. IRL ei ole ei vastu ega poolt," rääkis Margus Tsahkna intervjuus Postimehele. "Mina isiklikult leian, et abielu on institutsioon, mis meie kultuuriruumis on seni mehe ja naise vahel, kuid meil on samasooliste kooselud, mis vajavad ka regulatsiooni. Neil inimestel on konkreetsed probleemid, mis vajavad lahendamist."

End konservatiivseks ja rahvuslikuks pidava IRL-i liige ja parlamendisaadik Kalle Muuli aga väljendas samuti aasta lõpul Õhtulehes seisukohta, et samasooliste paaride väike hulgake ei ohusta kuidagi rahva saatust või moraali: "Tegu on vägeva väärtuskonfliktiga, mis lõhestab ühiskonda, kuid mille suhtes langetatud otsused mõjutavad praktiliselt ainult väga väheste inimeste elu ja sedagi väga vähesel määral."