Kas tõesti rahvas ei näe vajadust otsevalitud presidendi järele? Mõned küsimused lugupeetud president Kersti Kaljulaidile

President Kersti Kaljulaid. Foto: Scanpix

Kersti Kaljulaidi sõnul on eestlased olemasoleva parlamentaarse demokraatiaga rahul ega näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järele. Kas see ikka on nii, küsivad otsedemokraatia edendamise sihtasutuse Terve Rahvas Nõukogu esimees Jaak Valge ja MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut juhatuse liige Art Johanson.

Viimaseid aastaid on iseloomustatud nn tõejärgse ajastuna. Paraku on see mõiste laialivalguv või isegi tühine, kuna informatsiooni moonutamine on olnud alati aktuaalne probleem. Samas näib aga, et hoogu on võtnud hoopis teine ja hoomatavam protsess: nimelt laienevad käärid poliitikute väidete ja tegeliku elu vahel.

Eelmise aasta presidendivalimiste mõjul jõudis suur osa poliitikutest ja avalikust arvamusest järeldusele, et senist presidendivalimiste süsteemi tuleb muutma. Toona lubas ka Kersti Kaljulaid, olles veel presidendikandidaat, kuulata Eestimaa inimesi, kes on pettunud valimiskogus, erakondades, poliitikas ja riigijuhtimises laiemalt.[1]

Äsja Läti ajalehele “Latvijas Avize” antud intervjuus väidab president Kersti Kaljulaid aga – erinevalt Läti presidendist Raimonds Vejonisest, kes on kutsunud Läti presidendi otsevalimisi läbi viima juba aastal 2019 – et eestlased on olemasoleva parlamentaarse demokraatiaga rahul ega näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järele. Kaljulaidi kinnitusel pole Eestis isegi huvigruppe, kes arutaks presidendi otsevalimist puudutavate muudatuste tegemist põhiseadusesse.[2]

Seoses sellega palume lugupeetud proua presidendil vastata järgmistele küsimustele:

Esiteks – mille alusel väidab lugupeetud proua president, et eestlased ei näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järgi?

Nimelt selgus 2016. septembris ja 2017. aasta jaanuaris tellitud uuringutest, et Eesti kodanikest toetavad või pigem toetavad presidendi otsevalimisi vastavalt 78% ja 79% vastajatest. Ei toeta või pigem ei toeta 20,2% ja 17%. Vastata ei osanud 1,7% ja 3%. Tulemusi võib pidada identseteks, kuigi esimese uuringu viis läbi Kantar Emor internetiküsitlusena ja teise teostas Turu-uuringute AS näost-näkku küsitlusena.[3]

Seega toetab Eesti kodanike valdav enamus presidendi otsevalimisi ning see teema ei jäta vastajaid ükskõikseks, sest valijatel on seisukoht välja kujunenud ja „ei oska öelda“ vastajate arv väike.

Teiseks – mille alusel väidab lugupeetud proua president, et Eestis ei ole huvigruppe, kes arutaksid presidendi otsevalimist puudutavate muudatuste tegemist põhiseadusesse?

Nimelt on nõue presidendi otsevalimiste sisseseadmiseks nii Eesti Keskerakonna kui ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis.[4] Presidendile tundmatute huvigruppidega nende erakondade näol tegemist ei saaks olla, sest käesoleva aasta mai lõpus ja juuni alguses tehtud küsitluse[5] kohaselt oli Keskerakond Eesti kodanike seas populaarsuselt Eesti Reformierakonnaga esimest ja teist kohta jagamas ning EKRE kolmas.

Kolmandaks – mida tähendab lugupeetud proua presidendi mõiste “Eesti”, sest Eesti kodanike enamuse arvamused ei lähe kuidagi kokku presidendi poolt väidetuga?

Neljandaks – miks lugupeetud proua president vastandab parlamentaarse demokraatia presidendi otsevalimistele?

Nimelt valitakse presidenti otse rahva poolt nii parlamentaarsetes, poolpresidentaalsetes kui ka presidentaalsetes demokraatlikes riikides. Küllap on proua president kursis, et hiljuti toimusid presidendi otsevalimised parlamentaarses Austria Vabariigis.

Viiendaks – kas lugupeetud proua presidendil poleks korrektne avaldada õiendus, sest need vastused desinformeerivad Läti lugejat?

Olemata presidendi otsevalimiste poolt ega vastu, leiame, et tegemist on ühe küsimusega, mis võiks vastuse leida rahvahääletusel. Otsedemokraatia edendamise sihtasutus Terve Rahvas on välja töötanud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt on rahval õigus algatada õiguslikult siduvaid referendumeid.

2017. aasta jaanuaris toimunud küsitluse alusel pooldas kas kindlasti või pigem põhiseaduse muutmist nii, et rahval oleks õigus algatada rahvahääletusi, 80% küsitletutest, vastu või pigem vastu oli 12%.[6]

Leiame, et rahvahääletuste lävendite, teemakitsenduste ja juriidilise siduvuse pädev kombinatsioon tagab ühiskonna enamuse arvamuse kajastamise, samas vähemusi diskrimineerimata ja esindusdemokraatiat ohustamata. Tunnistagem, et Eesti ühiskond võiks täna olla hoopis ärksam, sallivam ja sidusam, kui need võimalused oleksid juba olemas.

Seevastu protsess, mis laiendab lõhet poliitikute väidete ja kodanikkonna ootuste vahel, süvendab poliitilise eliidi võõrandumist ühiskonnast.

Allikas: terverahvas.ee

Märkused

[1] http://arvamus.postimees.ee/3855129/kersti-kaljulaid-minu-kiri-koigile-eestimaa-inimestele?_ga=2.260290317.1095248905.1499440609-495029834.1488912352

[2] http://www.err.ee/606618/kaljulaidi-sonul-pole-presidendi-otsevalimine-eestis-paevakorral

[3] http://www.inst.ee/uuringud

[4] http://www.keskerakond.ee/et/erakonna-liikmed/programm.html; https://ekre.ee/wp-content/uploads/2015/07/EKRE-PROGRAMM-KONSERVATIIVNE-PROGRAMM.pdf

[5] http://www.inst.ee/erakondade-reiting

[6] http://www.inst.ee/uuringud/uuringud

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!