Rail Balticu raudteega kokkupuutuv krunt: tulevane raudtee võib läbida jõge ja krunti sellest kohast. Mäivere küla. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Reedel avaldasid 101 Eesti kultuuritegelast üleskutse peatada Rail Balticu projekt. Presidendikandidaat Kersti Kaljulaid aga ütles pühapäeval ETV valimisstuudios, et Eestil on Rail Balticut vaja ning ilma selleta ei tule kindlasti ka Tallinna ja Helsingi vahelist tunnelit.

Seevastu kultuuritegelaste sõnul seab Rail Baltic praegu plaanitud ja reklaamitud kujul ellu viiduna ohtu nii meie riigi sidusa ruumistruktuuri kui olemasoleva elukeskkonna.

"Avalikkuse ees on Rail Balticuga seoses seni rõhutatud kaht aspekti: esiteks öeldakse, et sellest sünnib moodne ja kiire raudteeühendus Euroopaga, ja teiseks, et selle rajamine makstakse suures osas kinni Euroopa rahaga. Sellega piirdumine annab kogu projektist aga väära ettekujutuse: tegelikkuses on Rail Baltic Eesti mõistes enneolematu koloss, tegu ei ole kaugeltki mitte süütu ümbrusesse sulanduva, tavapärase raudtee mõõtu rajatisega. Seetõttu on kahetsusväärt, et see, mida Rail Balticu ehitamine veel ja päriselt endaga kaasa võib tuua, on jäänud avalikust arutelust suuresti kõrvale," kirjutasid kultuuritegelased Postimehes.

"Me soovime, et Eesti saaks ja jääks maaks, mille eluruum moodustaks loomuliku terviku. Soovime, et Eestile oleksid tagatud ladusad ühendused Euroopaga, mis ei ohustaks ei Eesti inimest ega loodust, ei ohustaks Eesti tulevikku ega jätaks unarule meie siseriigi raudteid, mille kaasajastamine pole vähem tähtis kui raudteeühenduse parandamine muu Euroopaga.

Oleme veendunud, et praeguses faasis on hea tahtmise korral Rail Balticu projekti ja kontseptsiooni muutmine jätkuvalt võimalik. Terve mõistuse nimel tuleb praegused Rail Balticu arenduskavad üle vaadata ning suurehitise ettevalmistustöö, selleks taotletavad raha ja loodud ühisettevõtte energia suunata ümber olemasolevate raudteede rekonstrueerimisele."

Objektiiv 58: Kellele ehitatakse Rail Balticut?