Pronkssõdur Georgi lindiga. Foto: Scanpix

Räägitagu vajadusest võidelda vihakõnede vastu mida iganes, see on suunatud vaid eestlaste ja eestluse vastu, sest sellega tahetakse karistada ainult meid meie vihaste ütlemiste eest, mis tulenevad nördimusest meile tehtava ülekohtu pärast, kirjutab rahvuslane ja ajakirjanik Jüri Kukk ning tõdeb, et Eesti riik omi – eestlasi – ei kaitse, ta kaitseb kõiki võõraid eestlaste eest.

Seda lugu kirjutama ajendas mind 23. septembril Tallinna 4. trammis juhtunud lugu. Keskturul sisenes rongi purjus noorepoolne vene mees, kes alustas trammi tagaotsas kohe eestlaste-vastast monoloogi. Ta karjus üle ühissõiduki, et miks peab ta eesti keelt õppima, kasutades venekeelse jutu sees ka eestikeelseid "miks ma pean…". Lõpuks küttis ta ennast nii üles, et lubas eestlased kõik tappa või Siberisse saata, kui Vladimiri-Venemaa kord siia tuleb. Hoolimata soovist sekkuda, jäin rahulikuks, sest tramm oli peaaegu tühi, auditooriumi polnud, temaga sõnelemine oleks lõppenud kaklusega, mida ma avalikus kohas ei soovinud, ning politseid kutsuda tundus mõttetu, kõik toimus kolme peatusevahe vältel. Siis astus tibla (teisiti sellist kutsuda ei saagi) trammist välja ja jätkas räuskamist seal. Hinge aga jäi suur okas, sest see putinlane tundus eestlasi üdini vihkavat ja tappa soovivat – kust selline meeletu viha? Kes kaitseb eestlasi sellise viha eest?

Sotsid eesotsas siseminister Anveltiga üritavad juba ammu algatada vihakõnede vastast seadust, mis on paraku sajaprotsendiliselt suunatud eestlaste vastu – selleks, et me ei ütleks mustale "neeger" ja ei väidaks, et moslemipagulased toovad kaasa terrorismi. Kindlasti ei hakata selle põhjal karistama neegrit, kes ütleb "valge rämps", moslemit, kes ütleb, et nemad võtavad selle maa üle ja kahjuks ka mitte putinivenelast, kes lubab eestlased Siberisse saata. Samas olen ma 100% kindel, et mitte ükski eestlane ei kavanda praegu neegrite ahju ajamist ega moslemite peksmist. Venelasi Narva taha ajada soovivad ehk paljud, aga nad ei tee selleks midagi konkreetset. Küll aga olen ma 100% kindel, et sajad putinivenelased on valmis Vene vägede saabudes eestlasi otse tänavatel hukkama – see trammis olnud mees kohe kindlasti! Seega teadke, et Tallinna ühistranspordis sõidab potentsiaalne timukas ja sõjaroimar – ja see pole ülepingutatud arvamus, sest tema purjuspäi esitatud vihkamine oli nii ehe, kui veel olla saab.

Vene kogukonnale sobib Eestis üha enam leviv multikultuursus- ja globalismiideoloogia ideaalselt, sest eesti keele ja kultuuri riigi tasemel summutamine aitab neil elada kinnises venekeelses ja-meelses ruumis ning ka seda laiendada.

Eestis on demokraatlik riigikord ja sõnavabadus, kuid päris kindlasti ei saa see olla lõputu – Oudekki Loone ja Yana Toomi Vene-meelsed ja stalinlikke kuritegusid õigustavad sõnavõtud on ohtlikud juba sellepärast, et just need õhutavad neid räuskavaid vene marurahvuslasi tagant. Nende ohtlikkusest on meil Pronksiöö näitel juba kogemus olemas. Minu mäletamist mööda rääkis Mart Helme juba ammu "Vaba mõtte klubis" riigikaitsekomisjoni jõudnud infost, et Tallinnas ja Ida-Virumaal on 7000 lahinguvalmis meest, kes on koondunud paintballi– ja võitluskunstiklubidesse, harjutades sõjategevuseks Vene vägede saabumisel. Viimasel ajal aga on selgelt tuntav tendents, kus vasakpoolse, äärmuslikest sotsidest ja keskerakondlastest valitsuse võimutsedes on hakatud venelastele massiliselt järeleandmisi tegema. Nood tunnevad ennast üha kindlamalt, isegi umbkeelsed teenindajad demonstreerivad avalikult oma põlgust eesti keele suhtes. Hiljuti eestikeelsest ja -meelsest Lõuna-Eestist pealinna kolides oli mu esimene hämmastus ülisuur, sest tänavatel ja ühistranspordis on vene keel selgelt eesti keelest üle. Vene kogukonnale sobib Eestis üha enam leviv multikultuursus- ja globalismiideoloogia ideaalselt, sest eesti keele ja kultuuri riigi tasemel summutamine aitab neil elada kinnises venekeelses ja-meelses ruumis ning ka seda laiendada. Võiks isegi küsida – kui palju me võime usaldada vabalt eesti keelt kõnelevat Yana Toomi, kes ei varjagi oma Kremli-meelsust, või samasugust minister Ossinovskit, kes on suur multikultuursuse pooldaja – kas perfektse eesti keele taga pole mitte vajadus tunda vaenlase keelt?

Räägitagu vajadusest võidelda vihakõnede vastu mida iganes, see on suunatud vaid eestlaste ja eestluse vastu, sest sellega tahetakse karistada ainult meid meie vihaste ütlemiste eest, mis tulenevad nördimusest meile tehtava ülekohtu pärast. Võõraid selline ilmselt peatselt ilmavalgust nägev seadus tõenäoliselt ei puuduta, vaid see annab neile õiguse põlisrahva peale kaevata ka siis, kui midagi rassistlikku tegelikult polnudki, annab võimaluse võõras ühiskonnas endale suuri õigusi nõuda ja ennast kehtestada, ennekõike aga mõnitada seda väikest rahvast, kelle kodu see tegelikult on. Vihakõnede vastane võitlus võiks alatagi venekeelsest Delfist, mis on kogu taasiseseisvusaja olnud eestlaste vastu suunatud tapmisähvarduste päevik. Paraku peab tõdema seda, et Eesti riik omi – eestlasi – ei kaitse, ta kaitseb kõiki võõraid eestlaste eest!

Mis aga puutub vahejuhtumisse Tallinna trammis, siis kahjuks kaotas siinne vene kogukond minu näol vene keelt hästi rääkiva ja vene kultuuri austava hea sõbra. Ma lihtsalt ei usu seda, et eestlasi austavast kogukonnast võiksid sellised ehedad vihkajad välja kasvada. Samamoodi ei usu ma sõprusesse neegri ega araablasega, sest kardetavasti ei tule nemadki siia sõpradena, vaid ülevõtjatena, nagu see Vladimiri-Venemaa ihaleja seal trammis. Mul pole lihtsalt mingist alust näha neis sõpru, kui sadadesse tuhandetesse ulatuv vene kogukond tõestab juba 50 aastat vastupidist.