Kohus keeldus SAPTK-le väljastamast otsust, millega rahuldati lesbipaari lapsendamisavaldus

Bigstockphoto.com

Mõne päeva eest lesbipaari lapsendamisavalduse rahuldanud Tartu ringkonnakohus keeldub avalikkusega jagamast asjakohast otsust, põhjendades seda isikuandmete kaitsmise vajadusega, olgugi et Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks palus otsuse ärakirja väljastada ilma isikuandmeteta.

Eile levis meedia vahendusel uudis, et Tartu ringkonnakohus rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse, mille Tartu maakohus oli novembris tagasi lükanud. Lesbipaari kohtuvõitlust toetas ulatuslikku riiklikku rahastust nautiv ja ühe tuntuma homoaktivisti Kari Käsperi juhitav Eesti Inimõiguste Keskus.

Kuivõrd kõnealuse otsuse suhtes on kooseluseadusega seonduvates küsimuste valguses otseselt suur ja põhjendatud avalik huvi, pöördus SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid Tartu ringkonnakohtu poole, paludes võimalust otsusega tutvuda.

Vooglaid rõhutas spetsiifiliselt palvet väljastada kohtuotsuse ärakiri ilma isikuandmeteta.

Täna laekus Tartu Ringkonnakohtu kantseleist vastus, millega anti teada, et SAPTK taotlust ei rahuldata, kuna kaebuse esitanud lesbipaar ei ole sellega isikuandmete kaitse ettekäändel nõus.

“Lapsendamine on TsMS § 38 lg 1 p 4 alusel kinnine tsiviilasi. Kinnine menetlus on vajalik menetlusosaliste eraelu ja lapsendamissaladuse kaitsmiseks (PKS § 164 lg l). Lapsendamist käsitleva menetlusdokumendiga võib tutvuda üksnes lapsendaja ja täisealise lapse nõusolekul (TsMS § 59 lg 4). Ringkonnakohus pöördus 24.01.2018 järelpärimisega lapsendaja poole. Lapsendaja ei andnud nõusolekut kohtumääruse ärakirja väljastamiseks või selle osaliseks avalikustamiseks,” selgitati ringkonnakohtu kantseleist.

Ühtlasi lisas kohus oma eitavat vastust põhjendades, et “lapsendamine on tsiviilasi, mis puudutab ainuüksi konkreetse tsiviilasja menetlusosalisi” ning et “lapsendamise asjas on menetlusosalisel kõrgendatud huvi lahendi saladuses hoidmise vastu, mis on kohtumenetluses kaitstud seaduse alusel (TsMS § 38 lg 1 p 4, PKS § 164 lg l).

Vooglaiu sõnul ei ole kohtu niisuguses vastuses midagi üllatavat, ent ometi ei saa sellise lähenemisega nõus olla.

“Jääb on arusaamatuks, miks kohus keeldub juba mitmendat korda kooseluseadusega seonduvate ja ilmselgelt suurt avalikku huvi kätkevate otsuste ärakirjade väljastamisest, põhjendades seda isikuandmete kaitsmise vajadusega, olgugi et olen varem palunud ja palusin ka see kord spetsiifiliselt ja selgesõnaliselt väljastada otsuse ärakiri ilma isikuandmeteta,” avaldas Vooglaid imestust.

Ta toonitas, et varem on mitmel puhul kohtud väljastanud otsuste ärakirju sellisel viisil, kus isikuandmeid sisaldavad osad on ära kustutatud, ent viimasel ajal ja just kooseluseaduse või välisriigis sõlmitud nn homoabielu Eestis tunnustamisega seonduvates asjades on täielikult keeldutud otsuste väljastamisest, tehes seda selgelt põhjendamatul moel.

“Sellises olukorras ei ole võimalik kohtu tegevuse suhtes ka sisulist seisukohta kujundada, sest me lihtsalt ei tea, millistele argumentidele kohus oma otsuses tugines, milliseid arutluskäike otsus kätkes, millised madalama astme kohtu põhjendused arvati vääraks ning milliste järeldusteni kohus täpsemalt jõudis. Me ei tea isegi seda, mis olid otsuse langetanud kohtunike nimed. See kõik on pehmelt öeldes problemaatiline, pidades silmas, et põhiseaduse kohaselt peaks Eesti Vabariigis olema kohtupidamine avalik,” toonitas Vooglaid.

“Õigusriigis ei peaks asjad nii käima, et esmalt võtavad kohtud endale meelevalla rakendada seadusi, mille terviklikul kujul vastuvõtmiseks pole parlamendis jätkunud toetust ning mis pole seetõttu jõustunudki, ning siis teevad seda veel salatsedes ning oma otsuseid ja ka otsuse langetanud kohtunike isikuid avalikkuse eest varjates,” märkis SAPTK juhatuse esimees.

Ligi aasta aja eest ehk 2017. aasta veebruaris langetas Tallinna halduskohus otsuse, mille kohaselt kanti lapse vanemana esmakordselt rahvastikuregistrisse kaks “ema”. Ka selle otsuse langetamisel tugineti kooseluseadusele ning ka otsuse ärakirja keeldus kohus SAPTK-le väljastamast.

Toona iseloomustas Eesti Ekspress toimunut selgitusega, et kohtunik Kadriann Ikkonen tungis seadusandja mängumaale ja tegi ära selle, mis on riigikogus jäänud tegemata. Nimelt otsustas ta, et kui rahvasaadikud kooseluseaduse rakendusakte vastu ei võta, lahendab olukorra kohtuvõim.

Homoliikumise marss läbi kohtute jätkub: Tartu ringkonnakohus rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse

Kohtute omavoli jätkub ja laieneb: väidetavalt polegi enam kooseluseaduse rakendusakte vaja

Veel kord kooseluseaduse (mitte)jõustumisest

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!