Kolumn: Eesti pseudodemokraatia ja globalistide-internatsionalistide raev

EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioonikõnelused on vallandanud mõõdutundetu hüsteeria ja raevu. Foto: Bigstockphoto

Eesti pseudoliberaalne pseudodemokraatia on kui vähkkasvaja, mille mürgised siirded hävitavad meie riigi ja ühiskonna elujõudu. Loodetavasti saavad rahvuskonservatiivid võimaluse ja suudavad midagi ette võtta, et seda olukorda muuta, kuid lihtne ei saa see olema, kirjutab kolumnist Veiko Vihuri.

Peavooluväljaandeid lugedes jääb mulje, nagu oleks Eestis neil päevil toimunud neonatside riigipööre, kogu progressiivne avalikkus aga on sellest šokis ning tõuseb tasapisi demokraatia ja liberaalsete vabaduste kaitsele.

Taolist riigipööret muidugi ei ole ega tule – tegemist on hoopis infooperatsiooniga, mille sihiks on diskrediteerida kavatsust luua uus võimuliit Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Isamaa baasil. (Delfi on lausa hakanud avaldama progressiivse noorsoo murelikke kirju Jüri Ratasele, et viimane konservatiive võimu juurde ei laseks.)

Vasakpoolse haritlase Rein Raua sõnutsi läheb Keskerakonna juht ja senine peaminister Jüri Ratas ajalukku neonatside valitsusse toojana. Reformierakonna poliitik, ekspeaminister Taavi Rõivas küsib Rataselt, kas ta soovib minna ajalukku peaministrina, kes lõpetab Eestis liberaalse demokraatia ning tüürib Eesti Ida-Euroopa paariariigi kursile. Keegi Andrei Tuch kirjutab lehel estonianworld.com: Welcome to Estonia’s new neo-Nazi government.

Keskerakonna vene tiiva poliitikud Yana Toom ja Mihhail Kõlvart on EKRE koalitsiooni kutsumisele avalikult oma vastumeelsust väljendanud. EKRE-vastaste vaadete poolest tuntud Raimond Kaljulaid astus koguni Keskerakonna juhatusest välja ja leiab, et enne mingu Keskerakond laiali kui EKRE valitsusse pääseb. Mustanahaline keskerakondlane Abdul Turay hoiatab, et koalitsioon EKRE-ga hävitaks Eesti maine ja annaks välismajandusele suure löögi.

Vasakpoolse väljaande Eesti Päevaleht töötaja Krister Paris palvetaks, kui oskaks.

Kui vaadata, kes EKRE kaasamise vastu sõna ägedalt võtavad, siis need on teada-tuntud globalistid-internatsionalistid. Brüsseli- ja Moskva-meelsuse ühisosa on vastuseis eesti rahvuslusele, sest rahvuslus vastandub globalismile ja internatsionalismile, mis on põhimõtteliselt üks ja seesama ideoloogia ja hoiak.

Ühtlasi näitab globalistlik-internatsionaalsest leerist kostuv ulgumine ja hammaste kiristamine, et demokraatia on nende jaoks tühipaljas sõnakõlks. Rahvuskonservatiivid ei tohi valitsusse pääseda, nende valijad peaksid vist muutma oma maailmavaadet ja eelistusi, kui tahavad, et nende huvid oleksid esindatud. Demokraatia on globalistide-internatsionalistide arusaama kohaselt see, kui võimu juures on ainult nendetaolised. Valitsus, kus nemad enam kõike dikteerida ei saa, pole nende silmis legitiimne.

Meie „progressiivsete“ pseudoliberaalide meelest oleks õige ja õiglane, kui valitsuse moodustaks Reformierakonna juht Kaja Kallas, kutsudes koalitsiooni kas teise suure liberaalse erakonna, Keskerakonna, või siis Isamaa ja sotsid. Tõsi, Reformierakond sai äsjastel valimistel kõige enam mandaate, aga nagu me teame, ei taga see veel automaatselt peaministrikohta. Minevikus võidi kõrvale lükata valimised võitnud Keskerakond ja siis tundus „valgetele jõududele“ kõik õige.

Valitsuse moodustavad need, kes suudavad kokku panna saadikute enamusele rajatud koalitsiooni. Kui Reformierakond apelleerib sellele, et valimisvõit annab moraalse õiguse valitsus kokku panna, siis peaks ta seda tegema kahasse EKREga, kes oli nendel valimistel kõige enam mandaate juurde võitnud erakond. Teised parlamenti pääsenud erakonnad said ju varasemast vähem saadikukohti.

Minu arvates aga kaotas Kaja Kallas moraalse õiguse peaministriks saada hiljemalt siis, kui ta välistas EKRE kaasamise. EKREt toetab siiski täiesti arvestatav osa eesti rahvast ning ükskõik, kas on soovi neid koalitsioonikõnelustele kutsuda või mitte ja kas sellisel koalitsioonil oleks elujõudu, ei saa pidada talutavaks ega õigustatavaks nii suurt hulka inimesi esindava jõu ülbet välistamist juba ette.

Ei mäleta enam, kes kirjutas või ütles, et Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioon tooks kaasa suure hulga inimeste võõrandumise. Tule taevas appi! Kas 100 000 EKRE valija kõrvale tõukamine ei tooks kaasa nende võõrandumist? Kas asi pole just selles, et seniste euroliberaalsete kartellierakondade võimutsemise ajal võõrandunud inimeste hulk on pidevalt kasvanud ja paljud neist näevad uut lootust ja väljundit EKREs?

Ma ei tea, kas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliit üldse sünnib. Isegi ilma globalistide-pseudoliberalistide vastutegevuseta oleksid kõnelused nii erinevate osapoolte vahel väga keerulised. Meedias muretsetakse, kuidas Keskerakonna venekeelsed valijad EKRE kaasamise alla neelavad ja kas Jüri Ratas saab EKRE ohjeldamisega hakkama, kuid unustatakse ära, et ka 100 000 EKRE valijat tahavad näha, et nende huvid ja vaated oleksid koalitsioonilepingus piisaval määral arvesse võetud. Seda enam, et EKRE juhid on öelnud, et nad ei lähe valitsusse tooli soojendama.

Ja isegi kui Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus peaks otsekui läbi ime sündima ja ka tööle hakkama, jääb teda saatma peavoolumeedia ja globalistide halastamatu ja lakkamatu turmtuli. Päev päevalt, kuude kaupa, kuni lõpuni välja. Tehakse kõik selle nimel, et selle valitsuse tööd nurjata, eriti neis valdkondades, kus on oht senisest kursist kõrvale kalduda.

Eesti pseudoliberaalne pseudodemokraatia on kui vähkkasvaja, mille mürgised siirded hävitavad meie riigi ja ühiskonna elujõudu. Ma väga loodan, et rahvuskonservatiivid saavad võimaluse ja ka suudavad midagi ette võtta, et seda olukorda muuta. Aga lihtne ei saa see olema.

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!