Kolumn: kummaline sõda

Soome politseinikud tänaval lebava mehe juures pärast rünnakuid Turus. Foto: Scanpix

Euroopa on “kummalises sõjas”. Pole kahtlustki, et tegemist on sõjaga, islamistid on selle juba ammu välja kuulutanud. Euroopal aga puudub tahe ja oskus end kaitsta, kirjutab kolumnist Roland Tõnisson.

“Kummaliseks sõjaks” nimetati olukorda 1939. aasta sügisel, kui pärast Saksamaa kallaletungi Poolale kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitlerile sõja. Suurtest sõnadest aga kaugemale ei mindud. Inglased-prantslased igavlesid Maginot’ liinil, mängisid jalgpalli ning kasutasid piiril olevaid okastraattõkkeid pesu kuivatamiseks. Veel sellel ajal üritas toonane kindral ja hilisem president Charles de Gaulle selgitada väejuhatusele ja poliitikutele, et Prantsusmaa peab panustama soomusjõududele. Nood aga pidasid de Gaulle’i ullikeseks-paanitsejaks ja olid kindlad, et Maginot’ liin hoiab sakslaste võimaliku kallaletungi ära. Esiteks – sakslastel ei ole sugugi sellist kapatsiteeti, nagu de Gaulle hoiatas. Teiseks – ega siis Saksamaa ometigi ei hakka tungima Prantsusmaale läbi neutraalse Belgia, kuna kõiki pooli seovad rahvusvahelised lepingud!

Läks aga nii nagu ta läks ja kogu lugu lõppes Dunkerque’is. Sellest on nüüd ka vägev kinofilm tehtud. Ehk nagu on kombeks öelda tänapäeval: “Üllatus! Üllatus!”

Turu linnas toimepandud terroristlik mõrv on üllatuslikul moel pannud soomlased mõtlema maailmas toimuvale teisiti kui varem. Kõik ei olegi olnud nii, nagu soovunelejad on tahtnud näha. Võiks ju arvata, et mujal sooritatud rünnakud oleksid toonud Soome otsustajad ja elanikkonna reaalsusesse tagasi varem, ent seda ei juhtunud. Rohked sõnavõtud stiilis “kes oleks võinud arvata, et midagi sellist juhtub meil, siin, rahulikus ja turvalises Soomes!” ei jäta eriti võimalust pidada siinsete elanike reaalsustaju realistlikuks.

Igatahes on Soomes veri voolanud ja siseministeeriumi kantsler Päivi Nergile on kätte jõudnud tema isiklik Dunkerque. Ta on pidanud lüüasaanult tõdema, et tema poolt eelmisel aastal väidetu, nagu teaks Soome riik täpselt, kes on tema piiri ületanud ja suudab uurida neist igaühe tausta, ei pea paika. Ta lisab, et 70–80% varjupaigataotlejatest saabub riiki ilma isikut tõendavate dokumentideta. Illegaalide vabanduseks ütleb Soome riigi esindaja, et sõjapiirkonnast lahkudes ei ole alati võimalik korralikku dokumentidemappi kaasa võtta.

24-aastane marokolane Abdederrazak Essarioul, üks Turu noarünnaku arvatavaid kaasosalisi. Foto: Scanpix

Eelmisel aastal tegi siseministeerium ka ettepaneku kaitsta ISIS-e ridadesse läinud ja sealt “kodumaale” naasvaid uussoomlasi ja nende pereliikmeid kohalike rassistide eest. Siseministeerium ei soovi, et rassiviha all kannatavad immigrandid elaksid end välja tänavatel, koolides või ka massimõrvu sooritades. Väidetavalt ei tunne immigrandid end koduselt, kui nendesse halvasti suhtutakse. Üheks kodanikuaktivistide poolt väljapakutud võimaluseks on kõigile radikaliseerunutele Soome kodakondsuse andmine kiirendatud korras.

Üheks kodanikuaktivistide poolt väljapakutud võimaluseks on kõigile radikaliseerunutele Soome kodakondsuse andmine kiirendatud korras.

Võitlustandrilt naasvatele inimestele on ühiskonnaga integreerumise huvides tagatud elamispind ja toimetulekut garanteeriv sissetulek. Ministeerium andis endale aru, et kodanike õiglustaju seisukohast on selline otsetee teenustele väär: “Sellega liitub eriti küsimus sellest, kas selles toes nähakse preemiat ühiskonnavastase tegevuse eest.”

Vantaa linn on vastanud siseministeeriumi ettepanekule mõistvalt, et kahjuks puuduvad teenustesüsteemis naasvate võitlejate jaoks planeeritavad “eriteenused ja eksklusiivne tähelepanu”. “Kuna integreerumine ühiskonda on parim kaitsemehhanism radikaliseerumise vastu, siis on elupaiga, töökoha ja õpingute garanteerimine keskse tähtsusega,” selgitab Vantaa pereteenuste juhataja Anna Cantell-Forsbom. Tema sõnul võiks radikaliseerumisohu ennetamisel olla õigustatud ka eelisjärjekorras eluaseme eraldamine. “Pelgalt korter ei ole muidugi piisav. Ka muud elu alustalad peavad olema paigas,” lisab ta. Vantaa linn on seni pakkunud ka sotsiaalset nõustamist ja psühholoogilist abi.

Siseministeeriumi arendusjuht Tarja Mankkinen on seda meelt, et eelkõige vajavad abi sõjapiirkonnast naasvad lapsed ja pered, kes on viibinud vägivaldses keskkonnas, näinud ja võib-olla ka kogenud vägivalda. Esmatähtis on selgitada, kas tagasitulijad on ka ise kuritegudes süüdi. Kui nii, siis neilegi võib pakkuda tugiteenuseid.

Siseminister Paula Risikko (Kokoomus) tegi hiljuti erakonna parlamendifraktsiooni ees esinedes ülevaate sellest, mida on terroristivastases võitluses tehtud. Muuhulgas avaldas ta lootust, et ka tsiviilorganisatsioonid panevad radikaalide rahustamisele oma õla alla, sest sageli ei pruugita ametkondi usaldada. Ta mainis ka politseilt saadud ettepanekut võtta võimalus naasta riiki neilt terroristidelt, kellel on Soome kodakondsus või siinne elamisluba.

Riigist lahkumine terroritegude toimepaneku eesmärgiga kriminaliseeriti alles 2016. aasta lõpul. Isikuid, kes on riigist lahkunud enne selle seaduse vastuvõtmist, ei või selle alusel vastutusele võtta.

Hasartmängude korraldajad on asutanud radikaliseerumise ennetamiseks projekti “Radinet”. See sai korraldajatelt eelmisel ja sellel aastal kokku umbes 300 000 eurot. Järgmiseks aastaks on planeeritud annetusi 140 000 euro ulatuses.

Politseil on oma projekt noorte radikaalidega tegelemiseks, selle nimi on “Ankkuri”.

Filosoofiadoktor Taru Leppänen on asunud võitlusse Soome hümni vastu, mille sõnum olevat rassistlik. Samuti on ta leidnud mõnedes maakondade lauludes lausa vägivalda. Soomlaseks olemine liitub tema sõnul kuritegelikul moel põhikooli laulikutes meessoo esindajatega – ja selliste küsimuste üle diskuteeritakse.

Soomest on läinud sõjapiirkonda teadaolevalt umbes 100 inimest, ent nende arv on kindlasti suurem. Mõned neist on tõusnud selles organisatsioonis päris kõrgele tasemele. Naasnute arv püsib Soomes umbes 20 juures. Suurem osa ISIS-ega seotud inimestest on pärit Turu linnast, kus on ka Soome suurimad getoalad. Neist kurikuulsaim on Varissuo linnaosa, mille põhikooliealistest elanikest moodustavad Aafrikast ja Lähis-Idast pärit immigrandid juba enamuse. Ent võrreldes mujal Euroopas laiutavate getodega on see tõeline rahuoaas. Samas räägitakse vargsi, et Turu Varissuol ja Helsingi Kontulal on kõik eeldused kujuneda probleemseteks no-go tsoonideks.

Ajalehe Iltasanomat nädalataguses intervjuus immigrandiga, keda artiklis nimetatakse Abuks, kinnitab too, et Soomes on sadu džihhadiste. Samuti ka radikaliseerunud imaamid, kes peavad vabalt oma kihutuskõnesid kohalikes mošeedes, mida näiteks Turus on tervelt üheksa. Tegutsevad ka värbajad, kelle meelsaimaks saagiks on kogukonnast väljakukkujad või äsja riiki saabunud. Üks nende hulgast oli ka Turu veretöö kordasaatnud “lapspõgenik”. Abu sõnul ei kinnitanud ISIS veretööd enda tehtuks, sest tegija jäi ellu. Tema surma puhul oleks ISIS ilmselt kuulutanud selle “sangari” märtriks ja vabadussõjalaseks. Abu sõnul oli Turu mõrvar vaid käpard, kes ei täitnud oma ülesannet korralikult. Ta on seda meelt, et see kõnealune rünnak on alles algus.

Õnneks ei ole moslemite kogukond ka Turus monoliitne. Artiklis tuuakse näide sellest kuidas kurdide kogukonna nõudmisel saatis Soome kaitsepolitsei ehk Supo, riigist välja Awat Hamasalihi, kes korraldas aktiivselt ja pühendunult värbamiskampaanjat. Teda ennast iseloomustasid kurdid kui halastamatut “lihunikku”. Soome saabus Hamasalih pärast abiellumist kohaliku naisega, immigrandiga, kes jagab mehe maailmavaadet, kelle sugulane laskis end õhku Süürias.

Kurdide sõnum Supole oli konkreetne – kui Hamasalih näitab kusagil oma nägu, siis likvideerivad nad ise probleemi. Iga mošee juures ootas Hamasalihi 10–12 kurdi. Too ei näidanud oma nägu kusagil, kus teda oodati.

Kurdide kogukond sai “lihuniku” maalt minema, ent pussitajaga neil kontakt puudus. Varjupaigataotlejad on kohalike moslemite seas kui teise sordi seltskond. Olukord muutub kui taskus on pidev elamisluba, ent ka siis peab immigrant tõestama, mis inimene ta on.

Radikaliseerutakse kergesti, kui inimene kogeb, et on jäänud ühiskonnast väljapoole. Samas oli Soomes juba enne suurt põgenikelainet olukord, kus riiki illegaalselt saabunud immigrantidest teatud osa vältis igasugust kontakti ametivõimudega ning riigil puudus oskus või tahe sellega tõsiselt tegeleda. Supo hoiatab moslemeid värbajate eest, kelle nimed ja asukohad on neil hästi teada. Tegutsema paneb neid aga, nagu näha, alles kurdide-moslemite ultimaatum.

Nii olemegi Euroopas “kummalises sõjas”. Et tegemist on sõjaga – ei ole kahtlustki. Islamistid on selle juba ammu välja kuulutanud. Kes mulladest aga viitsib, see oma fatvaa välja käib, et ususõdalasena oma oreool saada. Ja nende tegevus ei lange viljatule pinnasele, sest Euroopa oma vasakpoolsete erakondade valitsemisperioodidega on selle ette valmistanud. Euroopal puudub tahe ja oskus end kaitsta. Ajaleht Iltalehti reklaamib oma kõnealust numbrit nii: “IL raport Soome džihhadistide võrgustikust. Moslemite arvamusliider avab tõe.”

Nii olemegi Euroopas “kummalises sõjas”. Et tegemist on sõjaga – ei ole kahtlustki. Islamistid on selle juba ammu välja kuulutanud.

Kas hea lugeja kujutaks ette olukorda näiteks 1942. aastal? Mis tunne oleks lugeda selleaegse ajalehe esiküljelt: “Meie paljastame kogu tõe Nõukogude Liidu poolt Soome (Eestisse, Lätisse, Leedusse) paisatud diversantidest. Loe meie lehest, kuidas nad on riiki sisenenud ja millisena nad kogevad elu meie riigis. Punaväelaste arvamusliider paljastab kogu tõe!”

Loomulikult ei ole kogu Euroopas klassikalist rinnet, ent Soome politseitänavapatrullid on kavas lähiajal relvastada Glocki ja Waltheri püstolite ning MP-5 tüüpi püstolkuulipildujatega. Helsingi tänavad hakkavad välja nägema mujal Euroopas. Nagu Pariisis, kus relvastatud patrullid ühtegi illegaali tegelikult ei morjenda.

Relvastatud politseinikud tänaval pärast rünnakuid Turus. Foto: Scanpix

Loomulikult ei ole Soomes avalikku sõda, ent julgeolekuorganid räägivad põhjendatult, et siin on välja kujunenud terroristidevõrgustik, mis on tihedalt seotud üleilmsete “vennasfirmadega”. Terrori apologeedid ei tunne mingitki takistust oma sõnumi kuulutamisel. Näiteks oli Supole ette kantud Turu mõrvari huvist äärmusislamismi vastu, ent Supo vastus oli: “Terroriorganisatsiooni imetlemine ei ole kuritegu.”

Hoolimata islamistide nahaalsest, euroopaliku demokraatia tingimustest lähtuvate võimaluste ärakasutamisest oma uute asukohamaade eneste vastu, tegutseb ka Soome kehtivat seadust ja reeglistikku järgides, sest nii on Soomes alati kombeks olnud. Kui selgub, et Turu pussitaja kaaslane, keda kahtlustati kahes mõrvas ja kaheksas mõrvakatses, on süütu, siis lastakse ta vabaks. Ilmselt oli tegemist suure eksitusega. Need sada inimest, kes tegelevad Turu mõrva uurimisega, on oma töö teinud kindlasti põhjalikult.

On teada fakt, et kui keegi suvaline inimene istub kaardilauda sullerite kutsel ja laseb neil endale peale suruda sulide mängustiili, jääb ta varsti ilma ka aluspükstest. Mõnikord on aga mängus ka elud. Terror on täna tõesti Eestist 20-eurose laevapileti ja kahetunnise sõidu kaugusel. Ma tahan elada selles usus, et Eesti Vabariik kannab hoolt oma elanike julgeoleku eest. Siiamaani ei ole meie valitsus mind suutnud selles veenda. Vaevalt et “vihakõnelejate” pokripistmisega moslemitele head meelt tehes tagatakse riigis rahu ja ühiskonna jätkusuutlikkus. Soomes on inimeste suud kõvasti käskude ja keeldudega kinni topitud. Džihhadistide verejanu pole see leevendanud.

Lõppu pole näha: sõjavägi Euroopa tänavail

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Roland Tõnisson
Roland Tõnission on portaali Objektiiv kolumnist, teoloog ja rahvusvaheliste suhete magister.