Kolumn: miks on kohtulik aktivism kurjast?

Naiskohtunik otsust langetamas. Foto: Bigstockphoto.com

Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda “paremaks muutma”, siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega. See on murettekitav ja ohtlik areng, mis on ka põhjuseks, miks kolme Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku “pead peavad veerema”, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Veiko Vihuri.

Kui EKRE fraktsiooni juht Martin Helme võttis 20. märtsil riigikogus sõna Tallinna ringkonnakohtu kolme kohtuniku suhtes, järgnes mõned päevad hiljem kriitikalaviin. Otsa tegi lahti president Kersti Kaljulaid. Edasi võtsid sõna peamiselt kas praegused või endised kohtunikud, kelle kaitsereaktsiooni võib mõista.

Kuid mingit sisulist arutelu Martin Helme välja öeldud probleemi (s.t kohtu omavoli) osas ei järgnenud, reaktsioonid puudutasid vaid poliitiku sõnakasutust ja seda, nagu oleks parlamendiliige ehk seadusandliku võimu esindaja rünnanud kohtunike sõltumatust.

Võimalik, et Martin Helme krõbe sõnakasutus kohtunike aadressil oli taotluslik, et tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu. Kui nii, siis ütlesid teise poole (s.t homoõiguste ja progressi eestkõnelejate) esindajate närvid üles ja nad neelasid sööda alla – ennekõike president Kaljulaid, kelle sotsiaalmeedia postitus äratas mõistagi omakorda tähelepanu.

Kuid ma tahan rõhutada, et antud kaasus ei taandu üldsegi sellele, kas riigikogu liikmel on õigus kritiseerida kohtunikke, või vormile, kuidas seda tuleks teha.

Kõne all on tegelikult äärmiselt ohtlik nähtus – kohtuvõimu meelevaldne kasutamine ehk otse öeldes: kuritarvitamine.

Demokraatlik ühiskond püsib võimude lahususe printsiibil. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, kes väljendab oma tahet valimistel või rahvahääletusel. Rahvaesindus (parlament) võtab vastu seadusi. Täidesaatev võim tegutseb seaduste alusel ja viib neid ellu. Kohtuvõim langetab otsuseid oma pädevuse piires, vastavalt seadustele. Kohus ei saa astuda seadusandja kõrvale või asemele.

Perekonnaseadus: abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielu on tühine, kui abielus on samast soost isikud.

Kuigi Eestis kehtiv perekonnaseadus ütleb selgelt, et samast soost isikute vahel sõlmitud abielu on tühine, langetasid Tallinna ringkonnakohtu kohtunikud otsuse kanda Eesti rahvastikuregistrisse Rootsis sõlmitud “homoabielu”. Selleks konstrueeriti muidugi juriidiline põhjendus, kuid on fakt, et see põhjendus on vastuolus Eestis kehtiva õiguskorraga.

Miks otsustasid kohtunikud seda teha?

“Seda nimetatakse kohtulikuks aktivismiks,” selgitas TV3-le antud usutluses riigikogu liige ja õigusteadlane Igor Gräzin, tuues näite USAst, kus aeg-ajalt püüavad ülemkohtu kohtunikud n-ö “Ameerikat paremaks muuta” ja otsivad teid, kuidas progressiivsete eesmärkide saavutamise nimel seadustest mööda vingerdada.

Loomulikult on ka kohtunikel õigus oma maailmavaatele ja poliitilistele eelistustele, kuid otsuseid langetades (s.t oma tööd tehes) peavad nad rangelt järgima seadust, mitte leiutama viise, kuidas kehtivast õigusest mööda hiilida.

Mitte riigikogu liige Martin Helme, vaid hoopis need kolm kohtunikku – Virgo Saarmets, Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe – on ebaseaduslikku otsust langetades

  • rikkunud võimude lahususe printsiipi,
  • kuritarvitanud oma positsiooni,
  • õõnestanud kohtunike ja kohtumõistmise mainet.

Portaal Objektiiv on väsimatult korranud, et homoliikumine püüab väga sageli oma eesmärke saavutada mitmesuguseid kõverteid kasutades. Näiteks Ameerika Ühendriikides anti samasoolistele paaridele “õigus abielluda” mitte parlamentaarselt, läbi poliitilise debati ja rahva mandaadi, vaid ülemkohtu kaudu, kus liberaalsed kohtunikud olid saavutanud enamuse. Häältega 5 : 4 otsustas ülemkohus, et USA põhiseadus võimaldab ka samasooliste abielu. Võib üsna kindel olla, et põhiseaduse loojad ja hilisemad täiendajad ei näinud sellest undki.

Kui kohtuvõim hakkab omaalgatuslikult ühiskonda “paremaks muutma”, siis on tegemist omavoli, demokraatliku võimu usurpeerimise ja demokraatia õõnestamisega. Seda enam, et kohtusüsteem tegutseb nagunii avalikkuse eest rohkem varjatult ning paljudest otsustest – nagu ka antud puhul – kuuleb ühiskond alles tagantjärgi. Ega pruugi isegi saada ligipääsu kohtuotsuse tekstile.

See on murettekitav ja ohtlik areng. Mistõttu on see ka põhjus, miks kolme Tallinna ringkonnakohtu kohtuniku “pead peavad veerema”.

LISA

Perekonnaseadus

§ 1. Abielu sõlmimise eeldused

(1) Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.

§ 10. Abielu tühisus

Abielu on tühine, kui:
1) abielus on samast soost isikud.

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!