Saksa vasakpoolsed tervitavad sisserändajaid ja mõistavad hukka kaasmaalaste rassismi. Foto: Hannibal Hanschke, Reuters/Scanpix

Kolumnist Roland Tõnisson kirjutab sellest, kuidas marksistid ja immigrandid vajavad üksteist – ühed oma võimu säilitamiseks ja tugevdamiseks, teised selleks, et tagada endale ja oma sugulastele ligipääs Lääne sotsiaaltoetustele.

Soome Vasakpartei aseesimeheks valiti 12. juunil 23-aastane Suldaan Said Ahmed, kes on tänaseks elanud Soomes kaheksa aastat. Ta on esimene pagulastaustaga inimene sellisel positsioonil Soome erakondade ajaloos.

"Ajalooline ja tore samm multikultuursema Soome poole. Meid tuleb juurde," rõõmustab asjaosaline ise. "Alati on vaja kedagi esimest. Parem hilja kui mitte kunagi. Kavatsen teha sellest parteist multikultuurse vastava programmi abil."

"Elagu paljukultuuriline Soome!" hõiskab erakond sotsiaalmeedias. Lootusrikkalt vaatavad tulevikku ka kõik teised vasakpoolsed jõud, kelle jaoks rahvusriik kujutab endast ebanormaalset moodustist, mille võimalikult kiire likvideerimine teeb inimkonnale vaid teene.

Võime sellele vaadata kui pisiseigale meie naaberriigis, mille homme unustame, ent Ahmedil on tõesti tõsi taga, kui ta nimetab end poliitika uue põlvkonna pioneeriks. Rootsis ja mujal on selline poliitmaastik saanud argieluks. Euroopas on vasakpoolsed immigratsioonitoetajad saanud suure osa oma häältest just nimelt immigrantidelt ning nõnda on immigrandid ja marksistid saanud üksteisest sõltuvaks. Nad vajavad üksteist. Ühed tugevdamaks ja säilitamaks oma võimu, teised selleks, et tagada endale ja oma sugulastele ligipääs Lääne sotsiaaltoetustele. Ja Euroliit "motiveerib" rahaga ka meie omavalitsusi pagulaspoliitika osas leebusele.

Ahmedi ja tema aatekaaslaste poliitilised visioonid on strateegiliselt õigustatud, sest Euroopa riigid üritavad elada demokraatlike printsiipide järgi – selle juurde kuulub ka erinevate arvamustega arvestamine. Vähemalt teoreetiliselt. Kuigi ka meie Eesti elus on teada juhtumeid, kui riigikogu komisjonidesse satuvad aegajalt otsustamise juurde kõrvalised isikud, kes katsuvad asjadele anda neile meelepärast käiku või lausa asendavad komisjonide alalisi liikmeid, üritatakse jätta seadusloomeprotsessidest siiski mulje, et need on legitiimsed ning põhinevad valitud esindajate otsustel.

Seaduslikkus oli Natsi-Saksamaa ning leninliku-stalinliku punavõimu tegevuse aluseks. Lenini ja Trotski dekreetide alusel lasti 1918. aastal mitme kuu vältel maha kümneid tuhandeid talupoegi, et sundida ülejäänuid kuulekusele, ja see oli igati legitiimne tegevus. Ükski kuklalask ei olnud ebaseaduslik, ükski mõrtsukas ei tegutsenud kehtiva seadusandluse vastaselt. Ükski Auschwitzis või GULAG-is hinge heitnud vangidest ei surnud ebaseaduslikult. Kõigi kohta oli kena paber, kus ilutses kohtu otsus vajalike pookstavite ja templiga. Seadust on võimalik väänata täpselt nii, nagu võimulolijad arvavad seda heaks teha.

Ma ei taha ühe aafriklase pärast teisel pool lahte hakata paanikakella lööma, ent peame siiski teadma, kellega on meie kõrval – või siis vastas – olevate islamitaustaga poliitikute näol tegemist. Me peame teadma, et moslemite nägemus ümbritsevast maailmast erineb oluliselt meie arusaamadest.

Vasakpartei aseesimees Said Ahmed ja tema aatekaaslased teistes Euroopa marksistlikes erakondades võivad rääkida kaua ja ilusasti sellest, et kõik immigrandid peavad end tundma oma uutel kodumaadel oodatuina ja armastatuina ning et on vaja välja juurida põlisasukate madalalaubalised eelarvamused ümbritseva maailma suhtes. "Ei kunagi enam hirmu ja rassismi, vaid vastuvõtt peab olema soe! Kõik algab ühtekuuluvuse tundest," deklareerib Said Ahmed, nagu oleks Soome näol tegemist riigiga, kus immigrante hoitaks koonduslaagrites okastraadi taga või pekstaks tänavatel koomasse. Nagu julgeks soomlased üldse immigratsiooni teemadel sõna võtta, kartmata oma töökoha ja eraelu puutumatuse kaotamise pärast. "Põliselanikud võiksid luua meile sellise tunde, et saabuja kuulub täieõiguslikuna ühiskonda ja leida siin oma paiga."

Kas praktikas võib see kajastuda täielike kodanikuõiguste andmisega igaühele, kes randub mõnda Euroopa riiki kas seaduslikult või mitte? Kui osutuvad tõeks kartused, et Eestisse saabub 50 000 – 65 000 immigranti, on see immigratsiooni propageerivatele ja tagant tõukavatele erakondadele loteriivõiduks. Muide – juba paar aastat tagasi oli illegaalide käsutuses info Euroopa valitsuste koosseisu ning meelsuse, riikide sotsiaal- ja immigratsioonpoliitika kohta. Seega – tegemist on vasakpoolsete jõudude liitlastega. Kuni nende enda hääl ja jõud saab piisavalt tugevaks, et tõsta üles oma prohveti roheline lipp ning selle all omaenda poliitikat ellu viima hakata.

Koraani 9. suura, 123. salm: "Teie, usklikud, võidelge uskmatutega, kes on teie lähedal. Nad peavad nägema teie kindlat meelt. Ja teadke, Allah on vagade poolel."

Sama suura 5. salm: "…tapke ebajumalateenijaid (mittemoslemeid), kus aga saate, vangistage neid, piirake neid linnustes ja varitsege neid igal võimalikul viisil. Kui nad aga kahetsevad, peavad palvust (võtavad vastu islami), siis mingu nad oma teed…"

Koraani 8. suura, 12. salm: "Kord sisendas sinu Isand inglitele: "Tõesti, mina olen koos teiega. Olge siis abiks usklikele! Ma täidan uskmatute südamed hirmuga. Raiuge neil pead maha ja kõik sõrmed otsast karistuseks selle eest, et nad hoidusid allumast Allahile ja tema sõnumitoojale (Mohammadile), sest Allah on karm karistama!""

Sama suura 60. salm: "Koguge uskmatute vastu nii palju sõjaväge ja perutavaid hobuseid, kui suudate, nii hoiate te Allahi ja teie eneste vaenlasi hirmu all, muude hulgas ka selliseid, kelle olemasolu te üldse ei aima…"

9. suura 3. salm: "Kuuluta piinarohket nuhtlust, mis tabab uskmatuid, peale nende ebajumalateenijate, kellega olite sõlminud lepingu ja kes ei rikkunud seda pärast, ega toetanud kedagi teie vastu."

Võime leida üleskutseid uskmatute hävitamiseks ka Vanast Testamendist, ent Jeesus on inimkonnale näidanud enda läbi andestavat Isa, kellel ei ole rõõmu patuse surmast. Mitte kusagil Pühakirjas ei näe me Jeesust oma jüngreid sõtta viimas või õhutamas neid tapatalgutele. Kui Kristuse õpetust ongi karjeristid ja aferistid kasutanud oma isiklike ambitsioonide õigustamiseks, siis on need ikkagi varem või hiljem ka hukka mõistetud. Islamimaailmas on aga arusaamad aust ja usust hoopis teised kui meil.

Said Ahmed igatseb aegu, mil immigrandid võiksid tunda end teretulnutena. Kas neile ei ole Põhjala riigid osutanud piisavalt vastutulelikkust? Rootsis on munitsipaalpindade lõppemise tõttu hakanud vallad kokku ostma kinnisvara erakätest, et oleks kuhugi illegaale paigutada. Milline on tänu? "Me ei mõista rootsi mehi," tunnistasid Stockholmi araablased ühele soomlasele, keda nad pidasid omasuguseks immigrandiks. "Neil puudub igasugune autunne. Me võime nende tütarde, õdede ja naistega teha mida iganes ja Rootsi mehed ei tee sellest väljagi."

Malmö linn, mis on viimased paar aastakümmet reklaaminud end multikultuursuse sillapeana ning migrantide uue koduna, on tänaseks sattunud majandusraskustesse ning ei suuda püsida ilma riigipoolse toetuseta ja linnakodanikelt võetavate maksude suurendamiseta. Suurimaks probleemiks on töötus. Sotsiaaltoetustest elab seitse protsenti elanikest (riigi keskmine neli protsenti). Kuigi iga immigrandi peale kulutatud rahaühik peaks kahekordsel tagasi tooma, ning immigrante on linna elanikkonnast kuuskümmend protsenti, võib seda kuldset põlve veel vist pikalt oodata.

Islamistlikud liikumised ei oota vähja kombel kivi all oma aega. Nad aktiviseeruvad üha enam ning täitumas on Liibüa endise liidri Gaddafi ennustus, mille kohaselt ei ole Euroopa vallutamiseks vaja sõda vaid immigratsiooni, poliitikat ja seksuaalset ülemvõimu.

Minul on omakorda raske, õigemini võimatu mõista Saksa Liitvabariigi rahandusministri Wolfgang Schäuble säutsu (ei suuda seda mõttevälgatuseks nimetada): "Euroopa vajab immigratsiooni, et mitte degenereeruda omavahelise seksuaalse läbikäimise läbi." Ehk siis – ta kutsub üles hoidma piirid lahti, et Euroopasse saabuks selle genofondi mitmekesistajad. Sõna otseses mõttes – meie naiste ärapruukijaid. "Piiride suletus murraks meid," arvab Schäuble, muretsedes eurooplaste kultuurilise ja intellektuaalse piiratuse üle. Sellised poliitikud on Ahmedidele ja Saididele kõige meeldivamad koalitsioonipartnerid.