Kolumnist Malle Pärna sõnul tuleb olla tänulik Tallinna televisiooni saatele “Ajurünnak”, kus nii ilmekalt paljastus kõigile sotside ideoloogia tühjus.

Tallinna Televisioonile tuleb olla tänulik selle eest, et ta sooneutraalsuse-teemalises “Ajurünnakus” nii ilmekalt kõigile näitas sotside ideoloogia tühjust ja mõttetust. Lammutas maani maha demagoogia tühja karkassi, mille all ei olnud mitte ühtki alasti argumenti.

Seekordne debatt oli ausalt planeeritud, kaks ühelt poolt ja kaks teiselt poolt. Tõsi, sooneutraalsuse poolt pidid argumenteerima naised ja selle vastu mehed – ent kui me kõiki võrdselt kohtleme, siis pole ju midagi katki, sest see, et mehed on targemad ja naised rumalamad, on üks ajast ja arust stereotüüp, mille lõhkumine meil on vähemalt pooleli.

Mina ei jaga inimesi stereotüüpidesse, mina tean, et on arukaid naisi ja arukaid mehi ja on rumalaid naisi ja rumalaid mehi. Nende tarkus ei olene nende soost ega suguelunditest, vaid ikka nende isiklikest eluvalikutest. Kes tahab tõde teada, see harib ennast, kes lepib pealesurutud valedega, see jääb rumalaks. Meil on haridus ja tarkus kõigile kättesaadav. Meie koolides esitatakse poistele ja tüdrukutele ühesuguseid nõudmisi ja pakutakse täpselt ühesugust haridust.

Ent selles konkreetses saates ei kuulnud ma mitte ühtki mõistlikku argumenti, mis oleks mind pannud kasvõi korrakski mõtlema, et inimese senine binaarne jaotamine kaheks sugupooleks on tänapäeval kuidagi tagurlik või vanameelne.

Marianne Mikko demonstreerib sotside nägemust avatud ja mõistlikust arutelust

Marianne Mikko demonstreerib ilmekalt sotside nägemust avatud ja mõistlikust arutelust. Kui ühtegi argumenti ei ole, siis hakatakse oponentidele meeleheitlikult ja täiesti mõistusevastaselt mingeid eeldatavalt ebameeldivaid silte külge kleepima – olles eelnevalt ise rõhutanud sildistamise lubamatust. Varro Vooglaid annab Mikko niisugusele tegevusele hävitava hinnangu. #poliitilinekultuur #mariannemikko #sotsiaaldemokraadid #huumor

Posted by Objektiiv on 1. märts 2018. a.

.
Marianne Mikko, võitlev feminist, 21. sajandi “uue inimese” eesrindlik näidisisend, püsis kindlalt oma platvormil, milleks oli 21. sajand ja uued olud ning humanism – ent sellest plakatist ta kaugemale ei läinud. Ehk ta küll anus ja palus, et kõik räägiksid seda, mis temale meeldib, mitte seda, mis nendele meeldib, ei avanud ta meile mitte ühegi sõnaga oma plakati aluseid, põhimõtteid, teooriaid. Mitte ühtki selgitust, sotsidele piisab loosungist, mille kõik peavad lihtsalt ilma mõtlemata vastu võtma.

Ometi oleks ta võinud ju korduva teiste ründamise asemel rääkida ISE sellest, mida tema oluliseks pidas. Selleks ta ju saatesse kutsuti? Ta ei rääkinud. Ta vaid kordas kui kõigile teadaolevat aksioomi, et meil on 21. sajand ja feminist on 21. sajandi inimene ja et kõigil on koht päikese all. Just nagu oleks endastmõistetav see, et nüüd on soorollid segamini paisatud ja igaüks võib valida endale sobiva uustermini soovariantide tohutu pikast nimekirjast. Tegelikest probleemidest rääkisid ainult mehed.

Keegi ei ole kelleltki ära võtnud kohta päikese all. Terve loomuliku ühiskonnakorralduse ümbertegemine mingi hullumeelse väljamõeldise järgi ei ole ei sõbralik ega salliv, ammugi mitte humanistlik. Ja kui 21. sajandi all mõeldakse mingit erilist progressi, siis võiks ju seda kuidagigi demonstreerida?

Kui Mikko või Pilvre teavad mingit täiesti uudset bioloogilist käsitlust inimesest ja sugudest, siis oleks tulnud seda saates tutvustada.

Mille poolest peaks 21. sajandi inimene olema täiesti teistsugune kui eelmise sajandi inimesed? Kas maailm on 21. sajandil oluliselt muutunud? Kas meil kehtivad uued loodusseadused? Ei kehti ju?

Muutunud on põhiliselt see, et väga paljud inimesed suhtlevad maailmaga mingite väikeste ekraanide kaudu. Virtuaalia eufooria on teinud inimestest ekraanide orjad, nad elavad mingis konstrueeritud mudelis, mitte päris-maailmas. Nad mõtlevad endale välja isegi omadused, nagu humanistlik, loodushoidlik, salliv, ja siis veel need mitmesugused uued seksuaal-, soo- ja soo-ülemineku-variandid.

Kõigi nende meedias kisavate 21. sajandi eufoorikute põhjal võiks teha üldistuse, et see “uuenenud” isend on: äärmiselt kapriisne, isekas, enesekeskne, tujutsev, kergesti solvuv, oma hoiakuid teistele peale suruv, lühinägelik (koguni keeldub vastu võtmast informatsiooni teistest maadest, kus on sooneutraalsusega juba liiale mindud), kes võtab ilma kriitikata vastu etteantud kohustusliku ja rahvale kahjuliku ideoloogia, kes elab väljamõeldud mudelis ega oska hinnata seda, mis toimub päris-maailmas, ja kes mitte kunagi ei kuula ega loe ühtki teksti, mis tema loosungite tühjust-mõttetust paljastab.

Mis on selles progressiivset? Inimese areng peaks liikuma tarkuse, headuse, moraalsuse, loomulikkuse, mõistmise, harmoonia suunas, mitte oma pisikese väljamõeldud mudeli teistele pealesurumise suunas. Kohe mitte kuidagi ei taha mina ennast arvata nende 21. sajandi uus-homunkuluste hulka.

Mis puutub meie “ilmalikku riiki”, kus Mikko arvates kirik on riigist lahus, siis see on otsene VALE. Eesti ei ole ilmalik riik.

Kirik on Eesti riigi ametlik osa, allub üldistele seadustele, ja on vaba kõiges oma tegevuses. Kirikupühad on meil riiklikud pühad. Sellega peaks juba kõik olema öeldud. Riigijuhid lähevad ametiisikutena pidulikule jumalateenistusele, vaimulikud kutsutakse pühitsema ausambaid ja hooneid, sõjaväes on vaimulikud, kes on lausa riigi palgal.

Ja mis toimub detsembrikuus? Advendiküünlad säravad isegi pankade akendel – ehkki liigkasuvõtmine on Piiblis otsesõnu hukkamõistetud tegevus! Rääkimata tohututest valguskaunistustest ametlikel hoonetel ja linnatänavatel?

See, et meie inimestel puudub usuharidus, on valitsuse tegemata töö.

Fotol: Marianne Mikko TTV saates “Ajurünnak”

Sooneutraalne mõistusevarjutus ehk mõned järelmõtted Tallinna TV saatele “Ajurünnak”

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!