Kolumnist Martin Vaheri hinnangul ei ole nilbed soperdised üldhariduskoolis lavakõlbulik materjal ning kool ei tohi olla erootiliste fantaasiate ega oma kibestumise ja frustratsiooni välja elamise koht, eriti õpilaste peal.
19. märtsil ilmus Virumaa Teatajas lugu, milles toodi lugejate ette Vinni-Pajusti gümnaasiumis lahvatanud vastasseis kooli emakeeleõpetaja Marge Guljavini ning ühe üldsusele senini tundmatuks jäänud abituriendineiu vahel, kes kritiseeris Twitteri vahendusel nimetatud õpetaja poolt emakeelepäeva tähistamiseks kirjutatud näidendi lavastust "Räägime millestki? – pere on väike, aga suur skandaal", mille kandis kooli aulas ette VPG näiterühm.
Kriitika oli suunatud konkreetselt ühe laval toimunud pika suudlusstseeni pihta, mille õpetaja Marge näidendisse oli kirjutanud, ning oli väljendatud järgmiselt: "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse." Kriitilist säutsu ajendas neiut kirjutama aga eelkõige emakeeleõpetaja varasem käitumine, kuna too olevat sellele taunivalt vaadanud, kui õpilased käest kinni käivad ning korduvalt öelnud, et kool pole suudlemise koht "ja siis tõi ta ise sellise näidendi lavale, kus minut aega suudeldakse, see on kahepalgeline," lisas neiu.
Kättemaks oli aga kiire tulema. Juba tunni aja pärast kutsuti kriitiline neiu direktori kabinetti vaibale, kus edasisel jutuajamisel viibisid lisaks temale ja direktorile ka emakeeleõpetaja, õppealajuhataja ja tüdruku klassijuhataja. Direktor ütles, et neiu läks oma naljaga üle piiri, määras käskkirja ebaõpilasliku käitumise pärast ja käskis säutsu ära kustutada, mida too ka tegi. Emakeeleõpetaja, kellega neiu suhted ka varasemalt just kõige soojemad ei ole olnud, oli aga nii enda kui ka neiu sõnade kohaselt talle öelnud: "Mis sa käid selles pornokoolis, kui ei meeldi, võta paberid välja!" Neiu sõnul oli ka klassijuhataja küsinud: "Mis me siis teeme? Kustutame nimekirjast?"
Lisaks sellele nõudis õpetaja Marge Guljavin, et neiu terve kooli ees vabandust paluks, millega too kartuses, et ta kolm kuud enne gümnaasiumi lõpetamist koolist välja visatakse, ka nõustus. Nii pidigi ta käima gümnaasiumiosas klassist klassi ja vabandust paluma. Kuna samal päeval toimus kuuetunnine emakeele proovieksam, siis oli ta sunnitud seda tegema enne proovieksamit ja ka eksami vaheajal. "Ma käisin täna juba 12. ja 10. klassi ees vabandamas, homme lähen siis 11. klassi," ütles neiu kolmapäeva õhtul. Lisaks oli talle direktsioonis öeldud, et nad panevad tema enda aula ette esinema ja las teised siis vaatavad, kui hästi see temal õnnestub. Seda väidet näib kinnitavat ka 12. klassi Facebooki-leht, kus korduvalt küsitakse, millal see esinemine siis toimub. Direktor ega õppelajuhataja seda väidet aga ei kinnitanud.
Enne omapoolse hinnangu andmist toon siinkohal veel ülevaate huvides ära ka 12. klassi pöördumise seoses antud juhtumiga:
"Teisipäeval, 15. märtsil esines VPG näiterühm aulas näidendiga "Räägime millestki?". Üldiselt oli näidend nauditav, kuni tuli stseen, kus kaks osalist suudlesid. Kuna suudlemisel kasutati keelt, tundus see koolinäidendi jaoks liiga erootiline, pidades silmas, et publiku seas olid ka 14aastased ehk alaealised õpilased.
Meie klassikaaslane kommenteeris näidendit Twitteris: "vinni-pajusti gümnaasium more like vinni-porno gümnaasium kui aula ees rõvedalt tatti pannakse". Sellele reageeriti kiirelt, nii et tunni aja pärast oli klassikaaslane direktsioonis, kus tal tweet ära kustutada kästi. 16. märtsil enne eesti keele proovieksamit kutsus õp Guljavin ta enda vaheruumi, kus soovitas tal paberid välja võtta.
Meie klass leiab, et teda on karistatud ülekohtuselt. Samuti pidi ta meie klassi ees vabandust paluma, kuigi selleks põhjust ei olnud. See on absurdne, et õpilast sunnitakse vabandust paluma ja surutakse ta arvamust maha, nimetades seda avalikuks näitlejate laimamiseks. Keegi ei solvanud näitlejaid, polnud isegi ühtegi nime nimetatud ning pigem on õpetaja see, kes tõi selle suudlemise sinna näidendisse sisse. Koolis ei või õlapaeltega topis käia, ja kui peaksid kellelgi käest kinni hoidma, siis õpetajate toas sosistatakse, et see ikka ei sobi kooli.
Neid õpilasi, kes ütlevad, et see suudlemise stseen polnud kohane, on kindlasti väga palju, lisaks õpilastele vaatavad altkulmu ka õpilaste vanemad, kes on näidendit Youtube'i keskkonnas näinud. Meie klassi arvates on tüdruk üks sõbralikemaid klassis, kindlasti ei soovinud ta sellega halba, vaid avaldas üksnes oma arvamust."
Üritades tüliküsimust võimalikult objektiivselt lahata, laskumata erinevate isikute omavahelistesse eelnevatesse antipaatiatesse, leian, et kuigi abituriendineiu säuts ei olnud oma kriitika väljendamiseks kindlasti kõige läbimõelduma ja õnnestunuma sõnastusega, oli temapoolne kriitika sisuliselt siiski võrdlemisi tabav ning õigustatud. Kui mitmete allikate kinnitusel taunitakse tugevalt nii kooli kui ka konkreetse õpetaja poolt õpilaste avalikku omavahelist suudlemist (või isegi käest kinnihoidmist ja õlgade paljastamist) kooli territooriumil, siis on tõesti kahepalgeline ja kohatu näidata emakeelepäeval valdavalt alaealisele kooliperele kooli aulas õpilastevahelist keelega suudlemist (kuigi siinkohal tuleb ära mainida, et etendus oli vähemalt alla 7. klassi õpilastele keelatud). Argument, et see oli kõigest lavasuudlus, ei päde, sest suudlus jääb ikkagi suudluseks – seda, et "kunst" ei ole läbistamatu kaitsekilp kõikelubatavuseks, näeme praegu suurepäraselt ka Kaur Kenderi kaasuse puhul. Ka kunst peab jääma vähemalt seaduse, parimal juhul ka hea tava ning kõlbluse piiresse. Proua Marge oleks võinud selle tüliõunaks kujunenud vastuolulise suudlemisstseeni ka lihtsalt mänguliselt ja tinglikult lahendada – pakub teatrikeel selleks ju ohtraid võimalus –, kuid tema otsustas kahjuks ikkagi minna eksplitsiitsuse ja naturalismi vaimuvaest rada. Siis pole hiljem mõtet ka nahutava kriitika üle liigselt pahandada.
Olles selle arvamusartikli kirjutamiseks kõnealust etendust Youtube'i keskkonnas osaliselt vaadanud (lõpuni vaatamine käis mulle lihtsalt üle jõu), jätan ma pigem oma teatrikriitilise hinnangu suures osas enda teada, sest nagu omal ajal kooliteatrite festivalil ikka mitte just kõige õnnestunumate etenduste puhul žüriil tavaks öelda oli: "noored, tehke ikka kooliteatrit edasi!" Ega näitleja selles süüdi ei ole, kui etteantud tekst kehv, piinlik ja nilbe on. Mis puutub aga näidendi autorisse ja lugupeetud emakeeleõpetajasse proua Marge Guljavini, siis sooviksin talle siinkohal öelda, et nilbed soperdised ei ole üldhariduskoolis lavakõlbulik materjal ning kool ei ole oma erootiliste fantaasiate ega ka oma kibestumise ja frustratsiooni välja elamise koht, eriti õpilaste peal.
Omaette teema on siinkohal aga kooli juhtkonna käitumine, kes peab heaks ühte oma õpilast selle eest mõnitada, alandada ja ähvardada, et ta julges oma põhiseaduslikku sõnavabadust, ühte oma põhiõigustest, praktiseerides koolis etendatud kahtlase moraalse väärtusega palagani vastu oma isiklikul sotsiaalmeedia kontol kriitilist arvamust avaldada. Leian, et sellele järgnenud kooli juhtkonna ja proua Marge Guljavini (kes lubas Virumaa Teatajas avaldatud "loo ilmumise korral avalikustada detaile tüdruku kohta, kes poleks sellisest tähelepanust kindlasti huvitatud") poolne nõiajahi mõõtu õpilase tagakiusamine ning tema avalik häbiposti panemine on madal, häbiväärne ja tülgastav ning nii väiklaselt käituvate isikute (töö)koht ei tohiks ilmselt olla haridusasutuses.
Lõpetuseks toon lihtsalt võrdluspildi või teatrižargooni kasutades dramaatilise efekti loomise eesmärgil ära ka mõningad nopped Eesti Õpetajate Liidu poolt koostatud ja kinnitatud "Eesti õpetajaeetika koodeksist":
- Õiglus tähendab võrdõiguslikkust ja diskrimineerimise vältimist. Õpetaja taotleb alati konfliktide õiglast lahendamist. Hindamisel objektiivne ja hinnangute andmisel on õpetaja erapooletu.
- Ta [õpetaja] reflekteerib oma tegevust, talub kriitikat ja oskab sellele argumenteeritult vastata.
- Ta väljendab ennast arusaadavalt ja väldib teiste halvustamist.
- Õpetaja on koolikultuuri kujundaja ning positiivsete muutuste eestvedaja.
- Õpetaja hoolitseb kõigi õppijate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu eest.
- Õpetaja suhtub kõikidesse õpilastesse õiglaselt ja loob positiivse õhkkonna.
- Õpetaja arvestab õpilase isikupära ning püüab mõista tema tegutsemismotiive ja mõtteviisi.
- Ta oskab mõjutada õpilase arengut ning väärtushinnangute kujunemist, õpetaja kohtleb õpilase isikut ja eraelu taktitundeliselt.
- Ränga kõlbelise eksimuse korral astub õpetaja oma ametist tagasi.
Nagu öeldakse, on siin vist nüüd mõtlemiskoht ning teatud isikutel põhjust grimmipeeglisse vaadata…