Ilmalikel konservatiividel võib olla ravimeid mõnede Ameerika haiguste jaoks, kuid ilmalik poliitika ei saa ravida lääne hinge haigust – kaotatud usku, mida näib võimatu taas leida, kirjutab konservatiivne USA poliitik ja kommentaator Pat Buchanan.
Ühes hiljutises kolumnis tegi Dennis Prager terase tähelepaneku.
"Suurel enamusel juhtivatest konservatiivsetest mõtlejatest on ilmalik maailmapilt. Nad ei saa aru katastroofist, milleni Jumala puudumine on läänes viinud."
Need ilmalikud konservatiivid võivad arvata, et Ameerika suudab Jumala ja religiooni surma üle elada, aga nad eksivad, kirjutab Prager. Ning tõepoolest, viimasel viiekümnel aastal toimunu näib seda kinnitavat.
Ühe rahva religioon, nende usk, loob nende kultuuri ning nende kultuur loob tsivilisatsiooni. Kui usk sureb, sureb kultuur, sureb tsivilisatsioon ning ka rahvas ise hakkab surema.
Kas see pole mitte lääne lähiajalugu?
Kui usk sureb, sureb kultuur, sureb tsivilisatsioon ning ka rahvas ise hakkab surema.
Täna pole ühegi suure lääne rahva sündimus piisavalt suur, et hoida ära põliselanike väljasuremist. Sajandi lõpuks on Vana Maailm suuresti teiste rahvaste ja teiste kultuuride poolt ümber asustatud.
Eurooplane näib ootavat samasugune lõpp, nagu Iisraeli kümmet kadunud suguharu – allutamine, assimileerimine ja hääbumine.
Sel ajal, kui Euroopa rahvaste – venelaste, sakslaste, brittide ja baltlaste – arv kahaneb, kahekordistub aafriklaste arv ÜRO hinnangul järgmise 34 aasta jooksul rohkem kui kahe miljardi inimeseni.
Mis läänega juhtus?
G. K. Chesterton on kirjutanud, et kui inimesed lakkavad uskumast Jumalasse, ei hakka nad seejärel uskuma mittemillegisse, vaid ükskõik millesse.
Lakanud uskumast kristlusse, hakkas Euroopa eliit pöörduma ideoloogiatesse või, nagu neid nimetab dr Russell Kirk, "ilmalikesse religioonidesse".
Mõnda aega olid nende ilmalike religioonide – marksism-leninismi, fašismi, natsisimi – haardes miljonid südamed ja mõistused. Ent peaaegu kõik neist jumalustest hävisid 20. sajandil.
Nüüd on lääne inimene omaks võtnud uuemad religioonid: egalitarismi, demokratismi, kapitalismi, feminismi, maailmaühtsuse-usu (oneworldism) või ökoliikumise.
Needki religioonid annavad mõtte miljonite inimeste elule, olles ühtlasi ebaadekvaatsed asendused usule, mis on läänemaailma loonud.
Ükski neist ei suuda anda inimesele seda, mida andis kristlus – mitte lihtsalt põhjust, mille nimel elada ja surra, vaid moraalikoodeksit, mille järgi elada, lubadusega, et nõnda elatud elu lõpus tuleb igavene elu. Ka islam annab sellise lubaduse.
Sekularismil seevastu pole taolisele lootusele mitte midagi vastu panna.
Vaadeldes möödunud sajandeid võime näha, mida see usk tähendas.
Nüüd, kus kristlus on Euroopas sisuliselt surnud ning Ameerikas suremas, muutub lääne kultuur rikutuks ja dekadentlikuks ning lääne tsivilisatsioon on nähtava allakäigu teel.
Kui Rooma impeerium langes ja lääs võttis omaks kristluse kui ülima usu, kuivõrd selle rajajaks oli Jumala Poeg, sai läänest kaasaegse tsivilisatsiooni rajaja ning seejärel suurema osa avastatud maailma allutaja.
Tõed, mida Ameerika Ühendriigid on maailmale õpetanud – arusaam kaasasündinud inimväärikusest ja -väärtusest ning puutumatutest inimõigustest, tulenevad kristlusest, mis õpetab, et iga inimene on Jumala laps.
Nüüd aga, kus kristlus on Euroopas sisuliselt surnud ning Ameerikas suremas, muutub lääne kultuur rikutuks ja dekadentlikuks ning lääne tsivilisatsioon on nähtava allakäigu teel.
Seda kõike kuulutas Rudyard Kipling ette oma luuletuses "Taandumisel" ("Recessional"):
"Nüüd kaugel kutsel lahkub laevastik. Me tuli upub neeme, luitesse:
Ennäe, kõik meie hiilgav möödanik nüüd nagu Tüüros on, ja Niineve!"
("Far-called our navies melt away; On dune and headland sinks the fire: Lo, all our pomp of yesterday/Is one with Nineveh and Tyre!")
Kõik lääne impeeriumid on langenud ja kunagiste allutatud rahvaste lapsed ületavad Vahemerd, et ümberasustada emamaid, mille põlisrahvad vananevad, kahanevad ja surevad.
Alates 1975. aastast on vaid kaks Euroopa rahvast – islamiusuline Albaania ja Island – suutnud hoida sündimust tasemel, mis on piisav elus püsimiseks.
Arvestades eurooplaste kahanevat arvu ja immigrantide laineid, mis Aafrikast ning Lähis- ja Kaug-Idast sellesse maailmaossa voogavad, tundub islamiusuline Euroopa juba enne sajandi lõppu realistlikuna.
Arvestades eurooplaste kahanevat arvu ja immigrantide laineid, mis Aafrikast ning Lähis- ja Kaug-Idast sellesse maailmaossa voogavad, tundub islamiusuline Euroopa juba enne sajandi lõppu realistlikuna.
Vladimir Putin, üks marksismi-leninismi hääbumise lähitunnistajaid, näib mõistvat kristluse tähtsust emakese-Venemaa jaoks ning astub samme, et taaselustada ortodoksi kirikut ning taastada selle moraalikoodeks rolli Venemaa seadustes.
Ent Ameerika, "Jumala maa"?
Olles viimase kahe põlvkonna jooksul ekskommunitseerinud kristluse oma koolidest ja avalikust elust ning hüljanud Vana ja Uue Testamendi kui seadusloome aluse, oleme jahmatavalt järsu sotsiaalse languse tunnistajateks.
Alates 1960. aastatest on Ameerika abortide, vägivaldsete kuritegude, vangistamiste ja narkootikumide tarbimise poolest maailmas esirinnas. HIV/AIDS ilmus küll alles 1980ndatel, ent on juba nõudnud sadu tuhandeid ohvreid ning täna kannatab selle või sellega seotud haiguste all miljoneid inimesi.
Nelikümmend protsenti USA-s toimuvatest sündidest on abieluvälised. Hispaaniakeelsete elanike puhul on vallaslaste hulk üle 50 protsendi ning afroameeriklaste puhul üle 70 protsendi.
Ilmalik poliitika ei saa ravida lääne hinge haigust – kaotatud usku, mida näib võimatu taas leida.
USA keskkooliõpilaste eksamitulemused langevad igal aastal, jõudes varsti kolmanda maailma riikide tasemele.
Enesetapp on keskealiste valgete inimeste seas tõusev surmapõhjus.
Sekularismil ei tundu olevat vastust küsimusele "miks mitte?"
"Vaid pisikese osa sest, mis tuleb taluda, võib põhjustada seadus-kuningas, või ravida," kirjutas Samuel Johnson ("How small, of all that human hearts endure, That part which laws or kings can cause or cure.").
Ilmalikel konservatiividel võib olla ravimeid mõnede Ameerika haiguste jaoks. Sellegipoolest ei saa ilmalik poliitika ravida lääne hinge haigust – kaotatud usku, mida näib võimatu taas leida.
Tõlkinud Maria Vooglaid