“Kui on must” ehk keelekujunditest ja kirjaoskamatusest

EKRE meeleavaldus Toompeal. Foto: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix

Tegelik Eesti tahab, et meie lastel ja lastelastel oleks ilus ja turvaline kodumaa, et nad ei peaks kodunt välja minnes kartma pomme ja vägistajaid, kirjutab Malle Pärn ja lisab, et teine Eesti – Toompea Eesti – peab teenima oma rahvast, mitte Brüsselit ega Merkelit.

EKRE vihkajate, sallivushullude ja migrandiarmastajate lemmiklauluks on “Kui on must, näita ust”.

Need inimesed ei ela reaalses maailmas, vaid omaenda kujutlustes. Nad ei suuda mõista arukaid kriitilisi tekste, nad haaravad sealt üksikud laused, annavad neile lausetele sisu, lähtudes OMA päheõpitud dogmadest, mitte kirjutatu tegelikust mõttest. Ja siis hakkavad neid lauseid omas tähenduses nagu kaikaid loopima oma kujuteldavate vaenlaste pihta. Need vaenlased tuleb viha õhutamise eest vastutusele võtta, sest nad ajavad sallivuslased vihaseks.

Kõnealusel lausel ei ole tegeliku rassismiga mitte midagi pistmist. Aga sellest saavad aru ainult need, kes oskavad mõtelda, ning MÕISTA kirjutatud ja kõneldud tekste. Vanade iisraellaste arvates ei tähendanud lugemisoskus mitte tähtede kokkuveerimist, vaid teksti sisu ja sõnumi mõistmist. Tänapäeval tundub, et neid tähtedeveerijaid on meie hulgas päris palju, paraku ka poliitikute ja meediategelaste hulgas. Kurioosum on muidugi, et kirjutajad ei oska lugeda.

“Kui on must, näita ust” ei ole eeldus, kulla sõbrad, vaid JÄRELDUS. Hoiatus, mitte rassilise vihkamise väljendus. Tuletan taas meelde, et see lause öeldi telesaates, kus arutati Rootsis toimunud tänavamäratsemisi ja kodanike autode põletamisi, mida ju igas normaalses riigis loetakse huligaansuseks ja karistatavaks kuriteoks. Aga paraku mitte enam tänapäeva “uues”, uute “väärtustega” Euroopas, juhul, kui need märatsejad on kaugelt lõunast sissetrüginud, enamasti musta nahavärviga heaolunõudlejad.

Helme ütles saates, et meie peaksime nendest Rootsi sündmustest õpetust võtma, et meil ei tekiks samasuguseid olukordi. Et me ei tohiks lubada siia selliseid kurjategijaid. Ja nüüd laulavad kõik sallivushullud õrna häälega, et nemad küll soovivad, et ka nende autod tänaval ära põletataks, et ka meie tänavatel toimuksid sellised märatsemised. Ja Martin Helme on nende meelest vastik ja julm rassist, kes niisuguseid kultuuriruumi rikastajaid ei taha siia lubada. Helme püüdis KAITSTA oma kaasmaalasi, nagu üks õige teadlik kodanik kunagi! On see rassistlik kuritegu?

Puust ja punaseks: rassist on see, kes teist rassi (AINULT RASSI PÄRAST) vihkab või oma rassist alamaks peab, rassist ei tee erandeid, et on hea ja paha must (või valge) – tema jaoks on terve põlatud rass temast allpool. See aga EI OLE rassist, kes ei taha lubada ükskõik mis värvi kaabakaid oma kaasmaalasi kimbutama.

Sallivuslased seevastu lausa igatsevad seda. Nendele meeldib vaadata uudistelõike, kus Londoni või Pariisi tänavatel marsivad moslemite massid agressiivsete loosungitega, karjuvad vihkavaid üleskutseid kõik valged uskmatud maha tappa, või täidavad linnaväljakud neljakäpukil palvetajate ridadega, taustaks valjuhäälditest kostev võõrkeelne ajupesu.

On ikka äärmiselt rumal öelda, et “ega siis kõik sellised ei ole”, kui me juba kaks viimast aastat näeme, mis toimub Euroopa riikides, kes on lahkesti vastu võtnud ja võõrustanud sadu tuhandeid islamiste, kus isegi nende nõndanimetatud “pagulaste” järgmised ja ülejärgmised põlvkonnad kohalike elanikega avalikku sõda peavad.

Miks ei saa me lahti lasta lühinägelikke poliitikuid, kes seda ikka veel “ei näe”, kellele meie vaene rahvas ometi selliste asjade nägemise ja selliste olukordade ärahoidmise eest kõrget palka maksab? Iga arukas ettevõtja laseb lahti saamatu ja rumala töötaja, kes oma tööülesannetega hakkama ei saa või koguni pahatahtlikult ettevõtte edukat toimimist takistab.

Olen juba mitmel korral püüdnud selle lause valestimõistmist selgitada, aga need, kes kummardavad Toole, ei kuula ju mind, sest mina ei ole trüginud mingile kõrgele positsioonile ühiskonnas. Mina olen oluliseks pidanud vaimset “karjääriredelit”, ja selle erinevaid astmeid oskavad näha ainult kirjaoskajad inimesed, kes ise samuti vaimset tarkust hindavad.

Ilmselt on mõttetu loota sallivushullude silmade avanemist, ometi tuleb mõistjatel kirjutada ja kirjutada, et aina suurem hulk “neutraalseid” õpiksid lugema arukaid kriitilisi tekste ja läbi nägema poliitikute valelikku propagandat. Neutraalsete all mõtlen ma neid, kes ei taha midagi poliitikast kuulda, või kellel ei ole veel oma hinnangut meie kartellipoliitikute demagoogia kohta, või kes ikka veel kõhklevad kahevahel.

Niisiis, kokkuvõtteks: “kui on must, näita ust” on ju ALLEGOORILINE LUULEKUJUND, see ei ole otsene üleskutse, see ei ole kreedo, see ei ole ühe poliitiku või ühe erakonna ainuke põhimõte, see ei ole isegi loosung, see ei ole rassistlik “vihakõne”.

Pealegi on see kujund kenasti riimis ja viisakas kirjakeeles, ilma roppusteta – või on see justnimelt viga, sest Sirbi ilmne ja ilma mingi mõtteta roppus riigikogu liikme mõnitamiseks võeti ju aplausiga vastu sallivuslaste ja kartellimeedia, ilmselt ka kultuuri(ruumi)ministri poolt, sest ta ei “mõistnud seda ju hukka”, nagu meil tänapäeval kombeks on?

Kas korralikku inimest tohib meil isegi ropult, rentslikultuuriruumi tasemel mõnitada? Helme ju ei märatsenud tänaval ega põletanud ministrite autosid? Kas oleks pidanud?

Kas on nii valus, et rahvas ei taha kaasa tormata sallivuslaste poolt pealesurutava moraalse ja kultuurilise allakäiguga, mis on võtnud juba kosest allakihutamise mõõtmed? Kas on nii valus, et ikka veel on isegi riigikogu liikmete hulgas neid, kes ei ole veel pimedaks jäänud?

Igaüks, kes seda lauset kordab selle ütlejat või EKREt halvustades, kuulutab avalikult, et tema EI OSKA lugeda, et tema ei oska oma emakeelt. Ja ka seda, et ta eelistab musta huligaani korralikule valgele kodanikule.

Kui valitsus aina räägib, et “Eesti” on “valmis” neid vaenulikke islamiste vastu võtma ja igasugu muid asju tegema, mida rahvas EI TAHA, siis võtke teadmiseks, et TEGELIK EESTI ei ole valmis võõrustama ei sadu ega tuhandeid moslemeid!

Tegelik Eesti tahab, et meie lastel ja lastelastel oleks ilus ja turvaline kodumaa, et nad ei peaks kodunt välja minnes kartma pomme ja vägistajaid!

Ja see teine Eesti, see Toompea Eesti peab teenima oma rahvast, mitte Brüsselit ega Merkelit!

Autori märkus: vt samal teemal artiklit “Ühe lause inimestest”, Uued Uudised, 6. märts 2016

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!