Kuidas Erdoğan Euroopas poliitilist islamivõrku punub

Ämblikuvõrk. Foto: Maxpixel.freegreatpicture.com

Prantsusmaa parlamendivalimistel lööb kaasa ka 2015. aastal asutatud moslemipartei Parti Egalité Justice (PEJ) ehk Võrdsus ja Õiglus, mis on osa Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğani ja tema erakonna Õigluse ja Arengu Partei (AKP) poolt ehitatud poliitiliste parteide võrgustikust mõjutamaks kõiki Euroopa riike kohalike moslemikogukondade kaudu.

Erakond on juba kinnitanud 68 kandidaati, mis ei kata küll kogu riiki, kuid on piisav konkureerimaks efektiivselt piirkondades, kus türklasi ja moslemeid on palju.

Hinnanguliselt on Prantsuse kodakondsus 600 000 Türgi päritolu inimesel. Kokku on moslemeid Prantsusmaal mitteametlikel andmetel 5 – 15 miljonit.

PEJ eesmärk on ühe islamipartei jaoks klassikaline: kaotada 1905. aastal kehtestatud ilmalik seadus, millega eraldati kirik ja riik, näolooride kohustuslikuks muutmine koolitüdrukutele ning kogukondliku solidaarsuse seadmine prioriteediks üksikisiku õiguste asemel.

Kõik see on mähitud “islamofoobia vastu võitlemise” loosungisse, mis leiutati surumaks ennetavalt maha islami-vastast kriitikat.

Samal ajal on vaikselt areenile hiilimas ka teine moslemierakond Français et Musulmans ehk Prantslased ja Moslemid. Tegemist on Moslemi Vennaskonna filiaaliga riigis.

Austrias asutasid “Türgi kodanikud” 2016. aastal partei Uus Tulevikuliikumine (NBZ), mis selgesõnaliselt toetab Türgi praegust presidenti.

Hollandis panid Tunahan Kuzu ja Selçuk Öztürk tänavu märtsis aluse parteile Denk, mis esimese rahvusvähemuste erakonnana jõudis parlamenti. Erdoğani toetava erakonna esimees Kuzu kuulutas sellega seoses, et tegemist on “uue peatüki algusega meie ajaloos. Uus Holland on omandanud hääle esindajatekojas.”

Bulgaarias on moslemiparteisid kolm, kuid kõigi nendega ei ole Erdoğan rahul ning teeb tööd rohkemate Türgi-meelsete erakondade tekitamise nimel.

Kuigi Saksamaal üritavad paljud Türgi päritolu inimesed mõjutada seestpoolt nn peavooluerakondi, on vastukaaluks armeenlaste genotsiidi tunnustamisele loodud Erdoğani-meelne Allianz Deutscher Demokraten (ADD). Ilma erilise eduta tegutseb ka Bündnis für Innovation und Gerechtigkeit (Innovatsiooni ja Õigluse Liit, BIG).

Nagu hoiatas aastal 2015 Le Pointi veergudel alžeerlasest kirjanik Kamel Daoud, on islamiparteid demokraatlikus ühiskonnas lõksud.

“[Islamipartei] eesmärk on alistada maailm, mitte lihtsalt saada mandaat. Selle mehaanika on juba paigas…,” kirjutas Daoud.

“Islamistid haaravad demokraatia abil võimu, seejärel aga seiskavad saadud võimu abil demokraatia. Parimal juhul.”

Hullem variant on läheneda “krabi kombel, sõrad selja taga: ei mingeid poliitilisi ambitsioone, aga tuhat tegutsemiskava tagataskus: pöörata [islamiusku] riided, kehad, sotsiaalsed sidemed, kunstid, lasteaiad, koolid, laulud ja kultuur ning siis lihtsalt oodata, kuni vili turbanisse kukub…”

Sest “islamipartei on lahtine lõks: seda ei tohi maale lasta. Kui te tast keeldute, saate kaela diktatuuri, aga kui aktsepteerite, ähvardab teid alistamine…”

Loe Gatestone Instituudi artiklit tervikuna siit.

Krabi. Foto: Pixabay

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!