Lätlased lippudega iseseisvuspäeva tõrvikurongkäigul Riias. Foto: Scanpix

Eilse seisuga on ÜRO rändeleppest taganenud tervelt kaks kolmest Balti riigist ehk Läti ja Leedu, ning loobujate loetelu täieneb.

Kui Lätis sündis eitav otsus parlamendi veenva hääletuse tulemusel, siis Leedus leidis valitsus, et dokumenti tuleb Marrakechis küll suusõnaliselt tunnustada, kuid allkirja ei anta.

Samal ajal on ränderaamistiku hüljanud Dominikaani Vabariik, kus valitsusele avaldasid selleks survet erinevad sektorid, sealhulgas suurettevõtted ja tööstusharude esindajad.

Kohaliku ajakirjanduse teatel on valitsus tunnistanud, et ÜRO pakt "õõnestaks vabariigi võimalusi jõustada oma immigratsioonireegleid ning migratsioonipoliitikat efektiivselt rakendada."

Samuti sedastati, et leppega liitumiseks "paistab praegu puuduvat ühiskondlik konsensus" ning et dokument läheks vastuollu rahvuslike ja riiklike huvidega.

Vahepeal on Suurbritannias on leppest loobumiseks algatatud petitsioon ületanud olulisel määral 100 000 allkirja läve, mis on vajalikud vastava arutelu algatamiseks parlamendis.

Hetkeseisuga on allkirju kogunenud 116 480.

Mõned päevad tagasi avaldas Voice of Europe eri riikides ÜRO leppe vastu algatatud petitsioonide lingid, kutsudes lugejaid liituma.

Jooksev olukord maailma maadest, kus raamistikule vastupanu osutatakse, on vaadeldav ka Wikipedias (vt Countries' positions).

Toimetas Urho Meister