Foto: Scanpix

Valimiste lähenedes vaadakem tagasi erakondade 2015. aastal antud lubadustele. Meenutagem prohmakaid, mis on ajanud vihale meedia ja toonud rahva Toompeale. Luubi all on Sotsiaaldemokraatide lubadused, otsused ja tegemata jätmised.

Taotlus: Ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja uute töökohtade loomine

Tegelikkus: Eesti tööjõuturu suurim probleem on pikka aega olnud tööjõupuudus. See toob kaasa palgasurve ehk suuremad väljaminekud, halvemal juhul musta tööjõu kasutamise. Koos ebasoodsa maksukeskkonnaga pärsib see ettevõtete investeerimisvõimalusi, mis omakorda ei lase neil areneda. Teisisõnu on Sotsiaaldemokraatide valitsuspoliitika olnud ettevõtete konkurentsivõimet mitte tõstev, vaid hoopis otseselt kahandav.

Samuti ei saa uute töökohtade loomine olla prioriteet tööjõudefitsiidi käes vaevleva majanduse puhul. Eesmärk peaks olema olemasolevate kohtade täitmine, st ümberõpe, koolitamine, suunamine.

Sotside enda lahendusettepanekud on ettevõtjatele olnud pigem mõnitavad: "Tööjõupuuduse kurtmise koha pealt viskan kivi natukene ka tööandjate kapsaaeda. Ettevõtja peab suutma ise oma tööjõudu planeerida ja teadma, keda tal on vaja homme ja ülehomme, kes võiks neile töökohtadele asuda. Siis saab ka töötukassa koolitusi planeerida. Teiseks tuleb osata oma töötajaid hoida, mis tähendab ka väärilise palga maksmist." – Andres Anvelt (Äripäev 19.02.2018)

Taotlus: Õiglane ja arengut toetav maksusüsteem

Tegelikkus: Aasta tagasi tõusis õlleaktsiis 70 protsenti ja veiniaktsiis 45 protsenti. Toonane töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski põhjendas seda rahva tervise eest seismisega. Tegelikkuses on selle tulemusel:

  • kange alkoholi tarbimine, mis Eestis niigi üks suurimaid Euroopas, on veel kasvanud;
  • Soome turistide arv Eestissee on vähenenud 5%;
  • u 50-60 väikepoodi maapiirkonnas on äritegevuse lõpetanud;
  • piirikaubandus on kasvanud. Alkoholi pealt saamata jäänud aktsiisitulu on u 100 miljoit eurot. Lätist ostetakse koos alkoholiga ka sigarette ja kütust, mille pealt tekib uus aktsiisikahju. Kokku on jäänud riigil saamata hinnanguliselt 181 miljonit eurot.

Järeldus: aktsiisidest kaotatud summa tuleb tagasi teenida koormates omaenda maksumaksjaid. Seda kinnitas ka rahandusminister Toomas Tõniste (Isamaa), kes hoopis kiidab olukorda.

Taotlus: Muudame maaelu ahvatlevaks

Tegelikkus: Maaelu väljasure(ta)mine on viimase valitsuse ajal jätkunud. Eesti põllumehed ei suuda konkureerida Euroopa turgudel, kohalikud toiduainehinnad tõusevad. Investeerimisvahendite puudus ei luba põllumeestel rajada uusi hooneid ja soetada inventari, mis omakorda muudab ahtamaks ehitussekotri ja masinatööstuse väljundid.

"Peame muutuma kontseptuaalselt, muidu kärvame kõik ühekaupa. Oleme 27 aastat teinud tööd. Kui järgmine põlvkond seda üle ei võta, siis kohaliku Eesti toidu tootmine ei jätku." – Tiit Niilo, Nopri talu peremees (Riigikogu istung, 20.11.2018)

"Kui kaob kohalik põllumajandus, hääbub maaelu, kinni lähevad koolid ja lasteaiad ning järjest kaovad ka muud teenused." – Mart Helme (Uued Uudised, 12.09.2016)

Töölepingu muutmine orjastaks töötaja

Töö- ja terviseminister Riina Sikkuti ettepanek rämpstöökohtadega võitlemisel näitab samuti sotside lühinägelikkust probleemide lahendamisel. Sotsiaalministeeriumi soov 2018. augusti lõpus oli muuta töölepingu seadust, mille alusel töötab lõviosa Eesti töötajaid.

Sikkut soovis sisse viia miinimum-maksimum töötundidega töölepingu. Ehk praeguse nädala 40 töötunni asemel lepiksid lepingu osapooled kokku töötundide arvu vahemiku. Näiteks, et töötaja töötab iga nädal 25–40 tundi.

Sikkut põhjendas ettepanekut vajadusega kaitsta inimeste õigusi. Tegelikkuses lükkab see riski firmalt töötajale ja töö vähesuse korral hakkab rahaliselt kaotama töötaja. Tööandjal oleks lihtsalt voli tõlgendada tööaega oma suva järgi ja maksta töötajale palka lepingus määratud miinimumi alusel.

Statistilised andmed:

Lubadus: Eesti tõusmine ÜRO inimarengu indeksi pingereas kümne aastaga praeguselt 33. kohalt vähemalt 23. kohale.

Tegelikkus: Tänase seisuga on Eesti 30. kohal

Lubadus: Tagame pensionide pideva tõusu kooskõlas palkade ja hindade kasvuga. Tõstame nelja aasta jooksul keskmise pensioni 560 euroni.

Tegelikkus: Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta esimeses kolmes kvartalis keskmine pension vastavalt 387,3 eurot, 423,6 eurot ja 424,8 eurot.