Abielu. Foto: BigstockPhoto

Tartu Ülikooli vilistlane Mikk Tammik mõtiskleb abielu tähenduse üle ning leiab, et just noorsugu peaks enam teadvustama abielu väärtust ja mõtet. Eesti oleks palju õnnelikum, kui siin oleks rohkem õnnelikke abielusid, usub Tammik.

Olles viimasel ajal lugenud erinevaid arvamuslugusid valitsemis- ja rändeteemadel on tekkinud küsimus, et miks keegi ei kirjuta abiellumisest ja abielu tähendusest ning selles mõttes eestlusest.

Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare hiljutises arvamusloos ERR-i portaalis (06.02.2016) oli märgitud huvitav tõik, et koguni 51 protsenti põhikooli õpilastest peab võimalikuks seostada enda tulevikus välismaaga.

Kahjuks antud tõigast ei ilmnenud, millisel moel seostatakse end tulevikus välismaaga, nimelt kas nähakse end minemas välismaale juba esiti Eestis abielu sõlminuna või omapäi, vallalisena. Sellist küsitlust pole läbi viidud ja ilmselt läbiviiduna oleks vastuseks "ükskõik", "pole oluline" või "ei tea".

Mõtiskledes endiselt Eestimaast ja noortest, tekib küsimus, miks ei õpetata noortele seda, mis on abielu ja mis on abielu tähendus. Küsimus, miks üldse ei abielluta või miks nii vähe abiellutakse, on mul juba pikemat aega mõtteisse valgunud ja just siis, kui loen arvamuslugusid, mis puudutavad eestluse temaatikat.

Ei ole lihtne leida ka kümnendite lõikes väärt statistikat eestlaste abiellumiste kohta – ilmselt sellist statistikat leidub, kuid pole kokku pandud ja ülevaadet koostatud.

Küsimus, kas abielu on kahe inimese vaheline tõotus ja püha liit ja muidugi ka tarkade inimeste eluviis, on maitse küsimus. Mõnede arvates elame sellises maailmas, kus abielu on devalveerunud ja mõttetu.

Abiellumiseks on ikkagi vaja emotsionaalset intelligentsust, tuleb osata hoiduda tühistest tülidest, leida ühtne meel, hoiduda tunnete möllust ning mitte taotleda võimatut – luua läbi eluterve abielu õnne kogu maailma.

Teisalt: kas Eestis abiellutakse vähe majandusliku ebakindluse tõttu, inimestel pole lihtsalt raha, või ei teata, kuidas abielluda ja ollakse ammu ära unustanud, mida abielu tähendab ja mis see on – arvata on, et mõlemat. Võib olla ka kolmas variant, et tänapäeval ongi abielu luksuskaup materiaalselt kindlustatud inimestele. Sellisel juhul on küll asjad väga viltu. Võib olla ei abielluta ka mugavusest, et ei peaks end kohustama millekski.

Eriti just noorsugu peaks rohkem teadvustama abielu väärtust ning mõtet. Paljudes kultuurides, kus on väärt religiooniõpetus, õpetatakse ka, et abielu on püha, on tarvilik ja loomulik elu osa ning et ilma abiellumiseta tõelise õnneni ei jõua.

Vaatamata sellele, et maailm oleks justkui tänapäeval keerulisema olemusega kui kunagi varem, oleks Eesti palju õnnelikum, kui oleks rohkem abielusid ja just õnnelike abielusid.

Miks sellise tuleviku poole ei vaadata?

Mikk Tammik, Tartu Ülikooli vilistlane