Lugeja kirjutab: kristlikest erakoolidest Eestis

Lapsed vaatamas pantomiimirühma esinemist Tallinna toomkirikus Suure Reede ristiteerännaku peatusel. Foto: Scanpix

Kristlik kultuur pole eestlastele võõras, vastupidi, kristlik kultuur leidis oma kandepinna siin maal juba sajandeid tagasi ning aitas meie esivanematel end määratleda rahvana. Kristlus andis meile võime lugeda, võime kirjutada ning võime kõnelda end iseseisvaks rahvaks, kirjutab Kenno Põltsam.

Mind hakkas hiljuti huvitama küsimus, kui palju on Eestis kristlikke erakoole ning kuidas need toimivad. Lähemal uurimisel selgus, et säärase suunaga õppeasutusi on meil rohkem kui ma arvasin ning hetke trend näitab õpilaste arvu kasvu nendes koolides.

Ma pole saanud kristlikku haridust, ma pole käinud üheski usukoolis ega olnud alaealine ristilaps. Sain ristitud alles siis, kui olin juba 23-aastane, päev enne kaitseväkke minekut. Lugesin väeteenistuse ajal Meie Isa palvet pea igal õhtul. Kuna täiskasvanu jaoks tähendab ristimine ka leeritamist, siis käisin paar nädalat varem nii-öelda kiirkoolis, kus kirikuõpetaja abi küsis mu käest kristlike põhitõdede tundmise kohta. Ma tutvusin tol ajal Martin Lutheri katekismusega ning lugesin läbi Toomas Pauli leeriõpiku “Maise matka poolel teel”.

Ometi alustasin ma Piibli lugemist aasta hiljem, ning alles kaks aastat hiljem lõpetasin Uue Testamendi teistkordse lugemise. Mõistsin alles hiljuti, kui kaugel olen ma olnud kristlikust tõetunnetusest, ning oma maisest matkast olen läbinud heal juhul vaid ühe kolmandiku.

Just nüüd, veerand sajandi vanuse noorena soovin ma, et minust pool põlvkonda nooremad saaksid juba varakult oma hinge eest hoolt kanda. Kindlasti jätkan ma ka ise kristliku tõetunnetuse omandamist.

2014. aastal asutati MTÜ Eesti Kristlik Erakoolide Liit (EKEL), mis toetab oma liikmete koostööd oikumeenilises vaimus ning arendab kristlikel väärtusel põhineva hariduse andmist Eestis. Liitu kuulub üheksa kooli kogu Eestist, mitu neist asub Tallinnas. Viimasel õppeaastal oli neis koolides kokku 1495 õpilast, lisaks eel- ja huvikoolide lapsed. Õppemaks on kooliti erinev, ent miinimumtasu on 400 eurot aastas. EKELi sõnul on iga kristlik kool kutsutud ellu, et pakkuda ainuomast konfessionaalset haridust.

EKELi ametliku koduleheküljega saab tutvuda siin.

Minu meelest tagaks kristlik erakool meie lastele väärtuspõhise õppe ning stabiilse kasvukeskkonna. Traditsioonilised pereväärtused, patriotism, kaunid kunstid, teoloogia innovaatilises maailmas ning tammsaarelik “tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus” – need on vaid mõned tarkused, millede omandamine oleks ühele noorele eluks vajalik.

Me pole nii rikas rahvas, et saaksime lubada vaid vigu ning nendest alles hiljem õppida. Vigade tegemine õpetab, aga vahel, eriti murrangulistel aegadel, on parem kainelt ja tervelt mõelda.

Kristlik kultuur pole eestlastele võõras, vastupidi, kristlik kultuur leidis oma kandepinna siin maal juba sajandeid tagasi ning aitas meie esivanematel end määratleda rahvana. Kristlus andis meile võime lugeda, võime kirjutada ning võime kõnelda – kõnelda endid iseseisvaks. Võib-olla ma nüüd liialdan, aga andes mõnedelegi noortele kristliku identiteedi, anname sellega ka jätkusuutliku arengu Eesti riigile.

Kenno Põltsam

KAMPAANIA LÕPUNI VAID 6 PÄEVA!

Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€!