Kui uusaastaööl oli Saksa politsei Kölnis toimunud eksootilise kultuurisündmuse "taharrush gamea" vastu abitu, siis 9. jaanuaril 2016 aeti otsustavalt laiali migratsioonivastaste kogunemine. Foto: Oliver Berg, AP/Scanpix

Ajakirjas Sõdur ilmunud artiklis "Mässutõrje kui tänapäeva reaalsus" kirjutab major Margus Kuul, et Euroopa ja Saksamaa julgeolek võib moslemite võimaliku mässu ja sellest sütitatud vasak- ja paremäärmuslaste aktiveerumise tõttu seista savijalgadel.

Sõjandusajakirja Sõdur värskest numbrist (1/2016) võib lugeda luureohvitser Kuuli käsitlust mässutõrjest ning teoreetilist arutlust võimalikust moslemite mässust Saksamaal.

Mässutõrjel otsustavad lõpptulemuse numbrid, kirjutab major Kuul. USA armee mässutõrje määrustik sätestab, et iga konfliktipiirkonnas elava 1000 inimese kohta on vaja 20 politseinikku. Erinevates uuringutes on opereeritud suhtarvuga 13,26 : 1000 (julgeolekutagajat elaniku kohta).

Mässutõrje näitab, et ühiskond muutub ebastabiilseks juba siis, kui valitsusega pole rahul 1–5 protsenti elanikkonnast. Saksamaal viibivad džihadistid on vaid jäämäe veepealne osa, värbamisbaasi moodustavad 5 miljonit Saksamaal elavat moslemit, kogu Euroopas aga 45 miljonit moslemit. Saksa sisejulgeolekuteenistuse andmeil oli 2014. aastal riigis 43 000 islamisti. Võrdluseks: Prantsusmaa siseminister teatas 2015. a suvel, et tema riigis on 10–15 000 salafisti ehk islami range haru järgijat.

Märulipolitsei Londoni tänavail, 8. august 2011. Foto: Carl de Souza, AFP/Scanpix
Märulipolitsei Londoni tänavail, 8. august 2011. Foto: Carl de Souza, AFP/Scanpix

"Saksamaa võib massilise moslemite migratsiooni tõttu muutuda potentsiaalseks mässupiirkonnaks," arutleb Kuul ja lisab, et mässajate eesmärk on näidata valitsuse jõuetust. Kui valitsus ei suuda tagada üldist turvalisust, hakkab rahvas looma omakaitseüksusi ning valitsuse legitiimsus elanike silmis võib ühel hetkel kaduda. Saksamaa siseminister on öelnud, et ühe džihadisti jälgimiseks kogu ööpäeva jooksul on vaja vähemalt 60 politseinikku. Major Kuul jätkab:

"Mässutõrjujate ja mässajate omavahelise suhte 20 : 1 puhul tuleks 50 000 potentsiaalse terroristi vastu võitlemiseks, kes juba praegu väidetavalt Saksamaal viibivad, rakendada miljon korrakaitsjat. Kui arvesse võtta 20 : 1000 suhtarvu, siis kogu riigis toimuva mässu mahasurumiseks on Saksamaal vaja suurusjärgus 1,6 miljonit rotatsioonivõimelist julgeolekujõudude esindajat. Kui võtta arvesse 13,26 : 1000 suhtarvu, siis oleks Saksamaal vaja teoreetiliselt 1 060 000 julgeolekutöötajat."

Saksamaal elab üle 8,2 miljoni immigrandi, neist 5 miljonit on moslemid. Saksa politseis töötab 245 072 inimest, armees on 185 000 sõdurit ja reservis 145 000 (seda 80 miljoni elanikuga riigis).

Kokkuvõtteks leiab Margus Kuul, et Euroopa ja Saksamaa sisemine julgeolek võib seista savijalgadel.

"Mässajad, kes iganes nad ka ei oleks, võivad lüüa julgeolekujõud lihtsalt nokauti," tõdeb major Margus Kuul. "Euroopa ja Saksamaa julgeolek võib seista mässutõrje vaatenurgast savijalgadel, kui võtta arvesse globaalselt levivat islamiterrorismi ja pagulaskriisi. Probleemi pole mässutõrje seisukohast isegi selgelt defineeritud."

"Mässutegevus Euroopas ei ole enam utoopia. Peamine mässu puhkemise põhjus võib olla islamiterrorism, mis sütitab paremäärmusluse ja sellele vastukaaluks omakorda vasakäärmusluse," hoiatab Kuul.