On lihtsalt jube vaadata seda, kuidas inimesi tehakse põlvkondade kaupa ette õnnetuks, et luua mingit utoopilist ühiskonda, mille kohta teavad kõik südames ette, et see kukub samamoodi kokku nagu sotsialism, kirjutab rahvuslane ja ajakirjanik Jüri Kukk.
Ivo Linna laulab oma ülipopulaarses laulus maha sellised read: "Oma rahvust maha salata, sama ränk on nagu orjaks müüa end!" Eestist on saanud suur orjaturg, kus eestlased müüvad ennast maha Lääne ja islami isandatele, kinnitades seejuures endale, et sõlmivad ülitulusa ärilepingu. Sajad orjahinged äritsevad oma rahvusega, teatades, et ei taha eestlased olla, nad tahaksid olla osake nimeta orjamassist. Maailmakodanik X – hea nimi ennast müüvale Maarjamaa lapsele.
Pole kahtlustki, et rünnakud eestluse kui rahvusluse vastu algasid pärast Euroopa Liiduga ühinemist, sealsete ideoloogiate Eestisse importimisega. Need on praeguseks viinud selleni, et päris arvestatav osa eestlastest, eriti sotside toetajad ja vasakliberaalsele ajupesule vastuvõtlikud noored, on hakanud oma rahvust häbenema ja oma juuri läbi lõikama. Riiklikul tasemel on äärmuslikumad poliitikud asunud rahvuslust avalikult kuritegelikuks kuulutama, pisut liberaalsem osa tipp-poliitikutest, sealhulgas president Kaljulaid, aga tegelevad aktiivselt rahvustunde lahjendamisega põhimõttel "sisult multikultuurne, vormilt rahvuslik". Ehk siis aetakse endale selga rahvusriided ja minnakse nendega neegreid tervitama. Korraldatakse üldlaulupidu, aga nõutakse sinna internatsionaalsete lugude lisamist. Räägitakse eestikeelsete raamatute trükiarvu suurenemisest, aga vaikitakse sellest, et Eesti külad oma eheda maalähedusega jäävad inimestest tühjaks. Jutustatakse tervest Eesti perest, aga lauldakse ülistuslaulu omasooiharatele. See on täiesti teadlik poliitika rahvuse väljasuretamiseks, millest võtab osa suurem osa Eesti poliiteliidist.
Lääne ühiskonna hüsteeriasse kalduv viha rahvusriikide vastu põhineb arvamusel, nagu oleks suuremate verevalamiste taga just etnilised vastuolud. Osaliselt on selles isegi tõtt, kuid inimkonda ajab omavahel sõdima kümneid teisigi faktoreid ja seda hullemini kui enese identifitseerimine rahvuse põhjal – nendeks on piiratud loodusressursid, eriti vesi; sõjakad religioonid, eriti islam, mis on Lääne liberalismile lemmiklapseks saanud, hoolimata sellest, et ta näitab ennast juba ette kannibalina; sotsiaalne ebavõrdsus nii ühiskondades eraldi võetuna kui ka maailma mastaapides, arenenud maade ja nn Kolmanda maailma vahel, kusjuures sellised ennast heategijana näitavad ja maailma oma käe järgi ümber kujundada soovivad rikkurid, nagu Soros, ongi vastutavad selle ebavõrdsuse eest. Neid vaenu põhjustavaid erisusi on kogu maailmas ohtralt, löögi alla aga on sattunud vaid rahvuslus. Lääs aga läheb väga ohtlikku, utoopilist ja põrgulikku teed pidi – vaenu ja viha vältimiseks üritatakse kaotada inimese vahelt kõik erinevused, sealhulgas etnilised, rassilised, soolised, sotsiaalsed, seksuaalsed, ühesõnaga, inimestest on hakatud vorpima mingeid kummalisi olendeid, kes peaksid kaotama igasuguse identiteedi, peaasi, et nad omavahel ei kakleks. Aga mina usun, et just see juurteta, soota, rahvuseta, kõigest ilma jäetud olend saab tõeliselt värdjalikuks, tundetuks ja agressiivseks Frankensteini loominguks.
Koju naastes peatun veel korra ennast Eesti riigipeaks pidava Kaljulaiu üleskutse juures, milles ta pakub eestlaseks olemist igaühele, kes seda vaid soovib. Eestlaseks ei saa iga neeger, araablane või venelane hakata, eestlane lihtsalt ollakse. Võib-olla ei saa eestlast tõesti geneetiliselt määratleda, sest me oleme segunenud kümnete siin käinud vallutajatega, kuid on teisigi asju, mis teevad eestlase oma rahvuse esindajaks, põlisrahvaks, ja Eesti meie ainsaks kodumaaks. Selleks on keel, milles me omavahel räägime, kultuur, sadade põlvkondade esivanemate hauad sellel maal, meie elulaad ja mentaliteet, mille on kujundanud sajandeid ja aastatuhandeid sellel külmal Põhjamaal elamine, meie töökus, mis ulatub rabelemiseni, meie jonnakus, omaette hoidumine ja palju muud. Neeger ei saa eestlaseks, sest temal on samasugune identiteet kusagil Nigeerias või Eritreas olemas ja ta ei tohiks saada selliseks oma rahva reeturiks, nagu on paljud eestlastest sallivuslased, kes tõukavad teda enda kombel juurtetuse poole. On lihtsalt jube vaadata seda, kuidas inimesi tehakse põlvkondade kaupa ette õnnetuks, et luua mingit utoopilist ühiskonda, mille kohta teavad kõik südames ette, et see kukub samamoodi kokku nagu sotsialism. Inimkonna pääseteeks on vaid juurte säilimine nii rahvuslikul, rassilisel, soolisel, seksuaalsel kui veel paljudel traditsioonilistel alustel, eriti aga oma ajaloolisel kodumaal edasi elades, sest sealt on tulnud kõik hea, mis inimestes on. Orjandus enese identiteedi müümise kaudu oli, on ja jääb kuriteoks inimkonna vastu.