Kui kaitseväeteenistuses mittekäinud kaitseminister ei välista kohustuslikku kaitseväeteenistust naistele, siis on see lihtsalt hale, leiab Markus Järvi nädalakommentaaris.
IRL-i esimehelt Margus Tsahknalt pudeneb nendel päevadel ikka nii mõnigi kild, millest üksikud on isegi tervitatavad. Teised kipuvad langema aga tragikomöödia valdkonda, nagu Jevgeni Ossinovskiga kahasse digiallkirjastatud dokument kaks korda aastas võimaldatavast de jure soovahetusest. Kokkuvõttes panevad Margus Tsahkna killud muretsema. "Ma arvan, et meil ei ole vaja seda muuta kohustuslikuks, aga ma ei välista," tõdeb Tsahkna naiste kohustusliku kaitseväeteenistuse võimalikkust kommenteerides.
Tüdrukud sundkorras relva alla? Põhjenduseks on see, et tänavu teeb kaitseväe teenistuse läbi 28–30 tüdrukut, mis teeb 18–20-aastaste noorte naiste eagrupist 0,0151%. Kui aastakäikude diapasooni laiendada, muutub protsent muidugi veel marginaalsemaks.
Nagu näha, erilist tungi noored naised kaitseväeteenistuse osas just üles ei näita. Ent kaitseminister Tsahkna näeb siin positiivset tendentsi, millele tuginedes pole välistatud, et 0,0151% oma eagrupi vabatahtlikest on seemneks kohustuslikule naiste kaitseväeteenistusele.
Tsahkna enda poliitilises karjääris on märgata üks huvitav tendents: ta on saanud Riigikogu liikmeks, sotsiaalkaitseministriks, erakonna esimeheks sellest hoolimata, et ta pole suutnud bakalaureuseõpinguid lõpetada ning peaks olema valitsuse ainus keskharidusega minister.
Nüüd on aga Margus jõudnud potsatada kaitseministri toolile, mis sest, et pole isegi kaitseväeteenistust läbinud. Sotsiaalmeedias on sellel teemal kõlanud vägagi asjakohased tähelepanekud: Tsahkna ise pole armeeteenistust läbinud, ent ei välista, et meie tütreid hakatakse rebima kohustuslikku kaitseväeteenistusse, et need tema eest sõdiks. See on minu hinnangul lihtsalt hale.
Kogu kaasus illustreerib suurepäraselt, millises ulatuses on end konservatiivideks nimetavatel poliitikutel kaotsi läinud elementaarsed konservatiivsed tõed: naise olemuseks ja privileegiks on olla hea ja hoolitsev ema ja mitte sõdur.
Kui keegi seda soovib naisena olla, siis on tal selleks vabadus, ent armeeteenistusest ei saa naistele teha kohustust. Samas ei ole vist mitte ühtegi teist ala, mis koondaks olemuslikumalt just mehiseid voorusi kui militaarne hoiak: ohverdus oma maa ja perekonna eest, oma maa ja selle nõrgimate kaitsmine, löögi enda peale võtmine, tugevuse, vastupidavuse ja eesmärgipärase toimimise üles näitamine, au ja väärikus seda kõike tehes.
Lisaks sellele leiab reaalses sõjaolukorras aset brutaalne vägivald. Sõjas tuleb tappa, kannatada ja seal tuleb paljudel langeda väga piinarikka surma läbi. Kui selles perspektiivis vaadata, kuidas kaitseväeteenistusest ise puutumata kaitseminister ei välista tüdrukute kohustuslikku kaitseväeteenistust, siis tuleb jälle tõdeda, et see suhtumine on hale.
Lõpuks pean juba teist korda oma kommentaarides küsima: mis eristab Margus Tsahknat Jevgeni Ossinovskist, peale erakondliku kuuluvuse? Järjekordselt olen sunnitud vastama, et peaaegu mitte midagi. Vägisi hakkab tunduma, et IRL 2.0 oli sotside poolt kirjutatud viirus, mitte tõsiseltvõetav programm.