Markus Järvi: Venemaad pole vaja – Eesti riik saab oma usaldusväärsuse hävitamisega ise hakkama

Meil pole vaja Venemaad ega tema mõjutustegevust. Eesti riigi juhtkond mängib oma kodanikud ise nurka ja tuleb Eesti riigi usaldusväärsuse hävitamisega ise briljantselt toime, kommenteerib Markus Järvi Rail Balticu kriitikute sildistamist, kaudselt või otseselt, Venemaa mõjuagentideks.  

Endine luurekoordinaator ja praegune riigikogu liige Eerik-Niiles Kross tegi seda taas. Kommenteerides KAPO aastaraamatut näeb Kross Rail Balticu vastastes meeleoludes Venemaa mõjutustegevuse tundemärke.

Sarnaseid ideid on varem väljendanud ka Tunne Kelam Postimehes möödunud aasta sügisel avaldatud artiklis, kus Euroopa Parlamendi liige väidab muu hulgas, et Rail Baltic pole kitsalt Eesti asi, vaid geopoliitiline projekt kogu Euroopa huvides. Suhteliselt avameelses tekstis kirjutab Kelam, et “iga Rail Balticu ette viimasel hetkel veeretatud takistus on vesi Kremli veskile, sest käimas on laiem geopoliitiline võitlus Baltimaade positsioneeringu nimel.”

Mida sellest kõigest välja lugeda? Rail Balticu vastu sellisena, nagu seda parasjagu kavandatakse, on mitu korda üles astunud sajad tuntud kultuuri- ja ühiskonnainimesed.

Esimene kiri tuli 101 avaliku elu tegelase poolt. Allkirja andnute seas olid Tõnis Mägi, Andres Tarand, Jaak Jõerüüt, Jaan Kaplinski, Mihkel Kunnus, Fred Jüssi, Tõnis Lukas, Leelo Tungal ja Erkki-Sven Tüür.

Seejärel saabus juba 150 avaliku elu tegelase kiri. Allkirja andsid teiste hulgas sellised isikud nagu Mati Hint, Marju Lepajõe, heliloojate liidu esimees Märt-Matis Lill, literaat Valdur Mikita, ajaloolane Marek Tamm, kirjandusteadlane Jaan Undusk ja lihtsalt legend Peeter Volkonski, kui mainida vaid mõningaid inimesi.

Süstemaatiliselt kirjutab Rail Balticu praeguse trassivaliku ja asjaajamise vastu tuntud pankur Indrek Neivelt. MTÜ avalikult Rail Balticust on aastate vältel teinud ära suurepärase töö ja selle juhtfiguurid Priit Humal ja Tanel Ots tegutsevad rahulikult, väärikalt, kannatlikult, ratsionaalselt ja argumenteeritult.

Olles nende meestega isiklikult kokku puutunud, pean tunnistama, et ma pole tükk aega kohanud asjalikumat, rahulikumat, ratsionaalsemat ja väärikamat seltskonda Eestis.

Milline pilt avaneb aga teisel pool? Mõelge hetkeks selle peale, head inimesed! Esiteks puudub seal pool igasugune dialoog. Ühelegi argumendile ei vastata, dokumendid on salastatud, tasuvusuuringud arvestavad Rail Balticu kasumi sekka 400 inimese elud jne jne.

Kui sellest ikka ei piisa, siis tullakse välja nomenklatuuri viimase sildiga, nagu mõni laibastunud olekus Tšernenko või Brežnev, kes korrutavad mõnda segast mantrat: te olete putinistid! Aga miks mitte ühtlasi ka kodanlike imperialistide käsilased, kes on vajunud lisaks kõigele veel oportunismi sohu nagu Trotski ja õnnis Zinovjev ühes Kameneviga omal ajal?!

Vahet pole. Mõlemad sildid on täpselt sama absurdsed, selle erinevusega, et mida sügavamale üks kõik kuhu vajuvad Trotski, Kamenev ja Zinovjev, seda parem kogu ülejäänud inimkonnale.

Ühesõnaga, teisel pool on täiesti absurdne ja seosetu ideoloogiline jura, mis on omane rahvusvahelistele impeeriumitele vahetult enne kokkukukkumist. Ühtlasi laiutab on teisel pool ka eksitav PR. Rail Balticu praeguse trassivaliku suhtes kriitikat avaldanud inimesed sildistatakse automaatselt kogu Rail Balticu kui sellise vastasteks. Nende korduvad argumendid, et me ei ole Rail Balticu kui sellise, vaid uue hirmkalli trassi vastu kõlavad kurtidele kõrvadele.

Eesti riigi käekäigu eest vastutavatele ametnikele, poliitikutele ja luureekspertidele võiks öelda ühte: mingit Venemaad pole vaja.

Te ise saate Eesti riigi usaldusväärsuse hävitamisega nii briljantselt hakkama, et Venemaa propaganda on selle kõrval poisike. Te ise lõhute heades Eesti inimestes ja kodanikes, kes armastavad oma maad ja selle maa head käekäiku, selle maa loodust ja metsi, lõplikult kuvandi Eestist, mis oleks loodud meie inimeste poolt meie inimestele – meile kõigile.

Vaadake seda meest siin (Tõnis Mägi videos), kes laulis kunagi koidu Maarjamaa kohale ja nüüd ütleb, et paneks oma südame siia samasse meeleavalduse lavale, et tõestada, kui palju ta armastab Maarjamaad.

Kes ta teile on, bürokraadid? Putinist? Küsige enda käest, miks see sama mees jälle “Koitu” laulab. Kas pole nii, et koidust on saanud vahepeal eha ja vabadusest vaid silt? Ja mis kõige kurvem – sellel kõigel pole Venemaaga mitte vähimatki pistmist. See on meie enda korrumpeerunud ametnike ja poliitikute käkk. 

Paremini kui Valdur Mikita, ei anna antud probleemi ilmselt sõnastada: “Nimetada oma maa ja metsa eest välja astuvaid inimesi Kremli sabarakkudeks pole mitte ainult erakordselt ülbe, vaid sellesse on peidetud ka varjatud ähvardus. Selline higist leemendav steroide täis pumbatud riigimuskel raksab aga sisse omaenda aknasse ja rahvas näeb kohkumusega, et see, mis kunagi oli riik, on paksude kardinate varjus muteerunud tülgastavaks koloniaalvõimuks.”

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!