Brüsselist teatatakse "läbimurdest" rändekriisis: Türgi nõustub tagasi võtma Kreekasse saabunud illegaalsed migrandid, kuid saadab täpselt sama palju migrante põgenikelaagritest otse Euroopasse, saab selle eest kolm miljardit eurot ja juunikuuks viisavabaduse, samuti avatakse liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga neli peatükki.
Niisuguse tehingu sõlmisid Türgi peaministri Ahmet Davutoğluga Saksamaa kantsler Angela Merkel ja EL-i praeguse eesistujamaa Hollandi peaminister Mark Rutte. Kõnelused Brüsselis kestsid 12 tundi.
Türgi president: kus meie raha on?
Samal ajal kritiseeris Türgi president Recep Tayyip Erdoĝan EL-i rahaga venitamise eest. "Möödas on neli kuud, raha ei ole," ütles president Ankaras peetud kõnes samal ajal, kui peaminister osales Brüsselis tippkohtumisel EL-i liidritega. "Minu peaminister on praegu Brüsselis. Loodan, et ta naaseb koos rahaga."
Illegaalse sisserände asemel algab legaalne sisseränne
Euroopa Ülemkogu eesistuja ja endine Poola peaminister Donald Tusk kuulutas pärast kõnelusi, et ebaseadusliku sisserände aeg on ümber.
Nüüd algab aga legaalse sisserände aeg. Merke-Rutte ja Davutoğlu kokkuleppe, mis teistele Euroopa liidritele välja pakuti, põhipunktid on ERRi uudisteportaali teatel järgmised:
1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;
2. iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;
3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;
4. kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;
5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks – oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni. Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;
6. Euroopa Liidu riigid üritavad välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.
Angela Merkel nimetas kokkulepet Türgiga "läbimurdeks" ja lisas, et see säästab merd ületada püüdvate põgenike elusid. Merkel nentis, et Euroopa vajab siiski aega, et kokkuleppe detailidega nõustuda. Järgmine Euroopa Ülemkogu, kuhu on kutsutud ka Türgi, toimub 17.–18. märtsil.
Eesti esindaja isiklik kommentaar
Eesti alaline esindaja EL-i juures Matti Maasikas kommenteeris oma isiklikus blogis Merkeli ja Rutte soolot üsna kriitilises võtmes, märkides muuhulgas, et EL ei saa niimoodi viisavabadust anda, kuna selleks on olemas reeglid.
"Kolme miljardi kohta tuleb tõdeda, et Brüsselis on odav kõik, mida raha eest saab, see on kindlasti tehtavaim punkt," jätkas Maasikas ning lisas kommentaari ka migrantide vahetuse kohta:
"Aga mingi 1:1-le migrantide vahetus? EL-il on juriidilised kohustused kõigi ees, kes kohale jõuavad ja asüüli taotlevad. Kuidas ikkagi praktikas näeks välja nende inimeste tagasi viimine (ja enne seda kinni hoidmine)? Lisaks tekkis mitmel liikmesriigil kohe hirm, et kas nüüd suurenevad nende kvoodid? Pluss et riigijuhid peavad ikkagi tegelikult olema võimelised ruumist välja tulles selgitama, mis asjaga sai nüüd nõus oldud. Selle skeemi olemus seda küll nii hõlpsalt ei võimaldanud."
Ungari paneb veto
Kui Merkeli sõnul vajavad EL-i liikmesriigid aega, et kokkuleppe detailidega lähemalt tutvuda, siis Ungari peaministri Viktor Orbáni pressiesindaja sõnul kavatseb Budapest panna veto mis tahes kavale tuua põgenikke Türgist otse Euroopa Liidu liikmesriikidesse.
Alles 1. märtsil ütles Angela Merkel telekanali ARD vestlussaates, et ta peab endiselt õigeks sõjapõgenike kutsumist Saksamaale. Saatejuhi küsimusele, kas on vaja senist kurssi muuta, vastas Merkel: "Ei, sest ma olen sügavalt veendunud valitud tee õigsuses."