Milliste ismide ämblikuvõrgus me elame?

Fotol: Malle Pärn

Suur osa inimesi ei ela tänapäeval enam tegelikus maailmas, ühiskonnas, looduses, vaid mingis konstrueeritud diskursuses, narratiivis, paradigmas, ideoloogilises mudelis. See on nagu uue, kõigile kohustusliku pseudoreligiooni või puusliku ehitamine.

Kuidas võiks nimetada neid tänapäeval propageeritavaid poliitilisi narratiive ja paradigmasid, lähtudes nende endi loogikast, et kõigile ebameeldivatele “nähtustele” tuleb sildid peale kleepida? Püüan siis sobivaid silte leida.

Mina ei tee seda aga tõsimeelselt, vaid ikka nukra naljaga pooleks, sest mina ei taha maailma ja inimesi karpidesse toppida. Tahan vaid mõista ja teistelegi osutada, mis maailmas päriselt toimub.

Seda kirjutist võiks võtta kui juhanliivilikku prohvetlikku (proosa)luuleloomingut. Sest enamik ismidest on minu enda tuletatud.

Milliste ismide alla võiks liigitada selle poliitilise peavoolu või hoovuse? Selle pimenägemise, või oma suva ja soovide järgi maailma asjade nimetamise ja kirjeldamise, mille aluseks ei ole tõsielu, ja ammugi mitte traditsiooniline maailmakäsitlus, traditsioonilised väärtused, mida inimkond on ikka väärtusteks pidanud. Selle rahva kahestamise, lõhestamise, vastandamise, sildistamise, laimamise, omavahel tülli ajamise?

Püüan seda mõtisklust kirja pannes hoiduda käibe-ismidest, sest need on vaid räbalateks kulutatud sildid, mis on kaotanud oma õige tähenduse ja sisu.

Liberism? Inimese vabastamine igiigavestest inimlikest väärtustest, inimese suunamine alluma oma pahelistele kalduvustele ja nende tunnustamine väärtustena. Vabadus kultuurist, vabadus religioonist, sest need esitavad inimesele teatud nõudmisi.

Postliberalism? Liberalismi diktatuur – kõik see, mille abil püüti vabaneda inimest ahistanud “kivinenud” dogmadest, kuulutatakse uueks kohustuslikuks dogmaks, mis on ise veel rohkem kivinenud. Lubatud on vaid teatud kindlad vabadused ja eelistused, kõik muu on põlu all, sallimatu, foobne ja tagurlik.

Totaalliberalism, liberaaltotalitarism? Vastuvõetavad on ainult uute liberaalide soovid ja mõtted, igasugused universaalsed reeglid ja isegi loodusseadused on vastuolus uute, nende endi kehtestatud inimõigustega.

Instinktivism? Inimese mõistuse ja moraalitunnetuse allutamine tumedatele instinktidele, ahnusele, õgardlikele ihadele, isekatele soovidele, pime mäss klassikaliste eetika ja esteetika normide vastu.

Juvenilism? Puerism? Peaaegu igal elualal näib juhtival kohal olevat lapsikus, ebaküpsus, pinnapealsus, vastutustundetus. Tervet mõistust ei taheta kuulda võtta, aina räägitakse, et uut ideoloogiat toetavad ja pooldavad nooremad ja “haritumad”, vanad tahavad tagasi minna “keskaega”, on tagurlikud, sõdivad igasuguste uuenduste vastu. Justnagu ei oleks nad võimelised uuega kaasa minema. Tegelikult hoiab neid tagasi terve mõistus ja elukogemus, mis on tundmatud pueriilidest innovaatoritele, kes kihutavad mööda kiirteed kuristiku poole.

Voluntarism? Oma suva, uudse ideoloogia suuniste järgi hea ja paha ümbernimetamine. Isikliku mõnu ja kasu, oma tahte hindamine üle kõige. Igaüks, kellel on piisavalt võimu, otsustab ise, mis on tema meelest hea ja mis on paha. Voluntaristid moodustavad kampasid, kes hakkavad võimule pürgides oma suvasid ja eelistusi kõigile peale suruma.

Egotsentrism? MINA-teadvus on maailma keskpunkt, kõik peavad tegema seda, mida mina tahan, kõik peavad mõtlema nii nagu mina, kes nii ei mõtle, on MINU vastu, on minu vaenlane, ta tuleb põrmustada ja allutada. Iga pisike kriitiline nõelatorge ajab egotsentristi hüsteeriasse, ta tormab kallale sellele, kes tema habrast sisemist tasakaalu julges kõigutada. Kuna tal pole selle tasakaalu kaitsmiseks argumente, siis võtab ta tarvitusele vihakeskkonnas juba valmis pandud kaikad ja kivid, ning suunab need häbematu häirija isiku peale.

Genotsism? Rahvuste vägivaldne segundamine, klassikalise inimliku moraali ja rahvuskultuuride hävitamine. Inimlikkuse ja loomuliku eluatmosfääri, loomulike inimsuhete väljajuurimine.

Etnofobism? Haiglaslik hirm rahvuste ja rasside erinevuste ees. Rahvused ja rassid tuleb ühte patta panna, omavahel kokku segada, kõik rahvad tuleb ühe värviga üle tõmmata, ei tohi näha ega tunnistada erinevusi nende vahel, oma rahvust ja rassi ei tohi oluliseks ega teistest erinevaks pidada.

Suitsidism? Enesehävituslik, enesetapjalik käitumine, sest koos rahvustega hukkuvad ju ka nende suuresõnalised eestvedajad/korraldajad/ideoloogid ise. Ise tuuakse oma kodumaale vaenlaste agressiivsed sõdalased, kellel lahkesti lubatakse oma esivanemate sajandite jooksul loodud kultuur ja tsivilisatsioon maatasa teha. Neid lausa peetakse priskelt üleval, nad ei pea isegi mingit tööd tegema.

Satanofilism? Kangesti saatanlik tundub see plaan: panna inimene ja terve inimsugu ISE ennast hävitama, vabatahtlikult, rõõmuga, õilsate sõnade saatel. Inimese mõistus aetakse sassi, enam ei tea ta, mida teeb. Ei oska üldse näha oma tegude tagajärgi. Tegutseb justnagu seestunu, kurjast vaimust vaevatu.

Pseudohumanism, võlts-humanism, vale-humanism? Jutlustades õilsaid põhimõtteid vägistatakse inimest, inimlikkust ja oma rahvast. Laimatakse ja halvustatakse korralikke inimesi, kes ei taha seda pseudoringmängu kaasa teha.

Pseudism? Valede eelistamine tõele, juba peaaegu kõiges. Kõik on pseudo: pseudoabielu, pseudoarmastus, pseudohumanism, pseudokultuur, pseudoharidus, pseudomajandus, pseudopoliitika, pseudohalastus, pseudorahvuslus, pseudomeelelahutus…

Seksualism? Tänapäeva inimese keskseks tõukejõuks peetakse seksuaalinstinkti, seksuaalsuse järgi jaotatakse inimesi gruppidesse. Heaoluühiskond on suure osa rahvast vabastanud näljast ja kodutusest, need keskenduvad nüüd oma ihade rahuldamisele, ja aina uute ning kangemate mõnuelamuste väljamõtlemisele. Seksuaalsus on lahutatud moraalist ja bioloogilistest sugudest.

Fantasism? Mõeldakse välja kõikvõimalikke uusi alajaotusi ja teaduslikke teooriaid inimese lõpmatuks seksualiseerimiseks. Juuksekarva lõhestamiseni välja. Sugu ja rass olevat konstruktsioonid, aga uued väljamõeldud soojaotused on kuulutatud teaduslikuks teooriaks ja vaieldamatuks tõsiasjaks.

Losungism? Inimesed ei oska lugeda pikemat teksti, taibata selle mõtet, loetakse üksikuid lauseid ja võetakse need loosungiteks. Mõisted on kaotanud oma tegelikud tähendused. Kangekaelsed, ideoloogiale allumatud inimesed seostatakse tobedate loosungitega, kistakse kontekstist välja mingi lause, mis ta kunagi on öelnud ja temast rääkides tuletatakse seda alati meelde. Inimesi ja maailma enam ei osata näha.

Illiteralism? Eelistatud on poolik kirjaoskus, keerulisi tekste ei osata ega viitsita lugeda, piisab loosungitest ja pealkirjadest, tarkust tõrjutakse, rumalust propageeritakse ja kaitstakse. Loetakse peamiselt seda, millest leitakse õigustust oma pahedele, kõik, mis vähegi kriitiline, visatakse kõrvale ja sildistatakse vihakõneks.

Sotsiaalprimitivism? Primitiivne maailmanägemine, kõik inimesed jaotatakse kastidesse ja pannakse riiulitele. Kleebitakse neile sildid külge ja suheldakse nendega vastavalt omamaalitud siltidele. Inimene on kaup tööturul, tootja, tarbija, maksumaksja, lepinguosaline, jäätmevaldaja, seksuaal ja nii edasi. Aga mitte inimene.

Poliitsnobism? Pikki tekste kirjutatakse (ju siis vist ka loetakse) küll, aga need peavad olema igavad, kantseliitlikud, eriliste mõteteta, tühi lobisemine. Ideoloogilised kolumnistid ja väljavalitud arvamusliidrid tohivad pikki lugusid kirjutada. Loomulikult raha eest.

Opinionism? Arvamused on olulised, teadmised ei ole au sees. Ei pea olema asjatundja, et arvamust avaldada, et kõik teistmoodi arvamused valeks kuulutada. Meedia loob ja propageerib ideoloogiale kuulekaid juht-opinioniste. Arvamusdiilereid, arvamusprostituute, kes levitavad ametlikult tunnustatud valesid.

Multikultism? Rahvuste ja rasside rosolje. Kõikidelt kodumaa ja rahvuse äravõtmine, nimetu kuuleka kultuuritu massi tootmine propagandistliku hariduse, kallutatud meedia ja madalatele instinktidele suunatud meelelahutusliku antikultuuri kaudu.

Variserism? Uus-variserlus: sõnades oleks nagu sallivus, progress, humaansus, võrdsed võimalused, – aga tegelikult sõidetakse inimestest julmalt üle. Ka nendest, keda justkui sõnades kaitstakse. Selle juurde kuulub ekslik mõistete tõlgendamine, valelikud loosungid: “Erinevus rikastab”, “Võrdsed võimalused”.

Kui erinevus rikastab, siis miks propageeritakse ühetaolisust? Sooneutraalne abielu? Mees ja naine ju rikastavad abielu, mees-mees ei rikasta kohe kuidagi? Neutraalne on ju ühesugune. Ilma mingite eriliste omadusteta. Tühine, igav, tundetu.

Võrdsed võimalused on mõistlikud võrdsete tingimuste puhul, esimese klassi juntsu teadmisi ei saa võrdsustada professori teadmistega! Karismaatilisse rahva õpetajasse ei saa suhtuda samamoodi kui paadunud kurjategijasse.

Servilism? Orjameelne kummardamine Brüsseli võimu ja Euroopa rahatuusade ees, iga väiksegi eeskirjakriipsukese sissevägistamine eesti seadustesse, ehkki see meie rahvuskultuuri ja rahvushingega kokku ei sobi.

Stultism? Lihtsalt rumalus ja rumaluse kummardamine, mitte arvestamine tarkusega, mõistlike põhjendustega, igi-igaveste inimlike väärtustega? Tarkusele kleebitakse rumaluse sildid peale.

Poliitautism? Kõrged poliitikud on lõplikut sulgenud oma kõrvad, nad ei kuula ei rahvast ega rahva prohveteid, tarku, kes ikka veel julgevad väljendada OMA mõtteid ja hinnanguid meie õnnetule diskursusele, niipalju kui seda neile võimaldatakse meie suuresti valikulises, ühesuunalises sõnavabaduses. Mitte ühelegi valusale küsimusele ei vastata, mitte ühtki murelikku avalikku kirja ei arvestata. Rahvas võib mäe all valust ja vihast karjuda, üleval mäe otsas jätkub enesekiitmine. Ja teerull muudkui sõidab.

Igal juhul on see, mis meil toimub, üks väga agressiivne ideoloogiline diktatuur, mis sõidutab meie (seni veel) euroopalikku, nii-öelda valgustuslikku kultuuri ja tsivilisatsiooni hääbumise, pimenemise, kustumise suunas.

Muidugi ei väljenda meie olukorda ükski neist ainsana, aga kõik koos on nad olemas. Siin ja seal. Ja mitte ainult need. See ongi see tegeliku ELU rikkus, mida meilt püütakse igasugu poliitkorrektse häma ja valetamisega ära röövida…

Jah, põhimõtteliselt on see militaarse tehis-ideoloogia (düstoopia) ja käsureligiooni sõda looduse, inimloomuse ja lunastusreligiooni vastu…

Väljamõeldud, siltidest ja plakatitest kokkkleebitud diskursuse sõda päriselu vastu.

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Malle Pärn
portaali Objektiiv kolumnist