Mis on ühist Ungaril, Poolal ja Eestil?

Komisjon ja kolm lippu. Foto: Artjazz/Bigstockphoto.com

Euroopa Liidu ladvik kavatseb karistada Poolat ja Ungarit, suunates Kesk- ja Ida-Euroopast mujale enam kui 30 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi toetusi.

Teatavasti on kõnealused maad juba mõnda aega Brüsseliga konfliktikursil, olles keeldunud kuuletumast kohustuslikele pagulaskvootidele.

Nüüd on Euroopa Komisjonilt laekunud ettepanek kärpida mõlemale eraldatavaid eurorahasid, paisutades samal ajal Kreekasse, Itaaliasse ja Hispaaniasse saadetavaid summasid, kirjutab Daily Express.

Ametnikud väidavad samas, et kelleltki ei võeta midagi ära, ning muutused peegeldavat pigem mitmete 2004. aastal Euroopa Liitu astunud riikide edusamme majandusvallas.

Täpsed arvud pole küll veel paigas, kuid kava kohaselt kaotaks Poola oma toetustest 23 protsenti, mis võrduks 19,5 miljardi eurose kärpega eelarveperioodiks 2021-2027.

Ungari, Tšehhi, Eesti ja Leedu peavad tõenäoliselt leppima 24 protsendiste kärbetega.

Samal ajal saab Hispaania juurde viis protsenti ehk 34 miljardit eurot, Kreeka kaheksa protsenti ehk 19,2 miljardit eurot, ning Itaalia 6,4 protsenti (38,6 miljardit eurot).

Läbi roosade prillide vaatleb toimuvat Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets, kelle hinnangul on uus reaalsus Eesti jaoks positiivne, sest “vaatamata sellele vähenevale mahule Eesti tegelikult inimese kohta saab ikkagi üldse kõige rohkem toetusi Euroopa Liidu eelarvest.“

Nagu kajastab ERR.ee, on Kasemetsa sõnul Eesti rahastuse suure kärpe põhjus seega positiivne – Eesti on saanud rikkamaks ja jõukamaks ning on liikumas “sellest kõige vaesemast riikide grupist, kus me enne olime, üleminekuriikide gruppi.“

Ning käesolevaga “me oleme tegelikult päris soliidses seltskonnas juba, kus meiega koos on … näiteks Ida-Saksamaa ja enamus Soomest.”

Eurotoetused lähevad “väärtuspõhiseks”

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!