Nädalakommentaar: Brüsseli jõulukink Varssavile – artikkel 7 ja võimalikud sanktsioonid

Brüsseli jaoks ei seisne Poola probleem sugugi pelgalt kohtureformis. See on kõigile ilmne. Euroopa nomenklatuur soovib kätte maksta Poola konservatiivsele valitsusele, mille esindajad on avalikult astunud Brüsseli diktaadi ja pagulaskvootide pealesurumise vastu. Markus Järvi nädalakommentaar. 

Euroopa Komisjon otsustas teha Poolale jõuluüllatuse. Alustati menetlust, mille tulemusel võidakse käivitada Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 ette nähtud protsess, mis võib välja viia suisa hääleõiguse kadumiseni Euroopa Liidu nõukogus ehk ühes seitsmest Lissaboni lepinguga määratud Euroopa Liidu institutsioonis.

Euroopa Liidu leping näeb nimelt artiklis 7 ette, kuidas Euroopa Liidu nõukogu võib muu hulgas Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist järeldada, et mõni liikmesriik rikub oluliselt Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtusi.

Artikkel 2 on üks Euroopa Liidu lepingu lühemaid ning koosneb pelgalt väärtuste loetelust.

“Liit rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus,” seisab artiklis.

Enne vastava järelduse tegemist kuulab nõukogu kõnealuse liikmesriigi ära ja annab talle soovitusi. Komisjoni ettepanekud Poolale edastas Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans juba käesoleva aasta juulis. Novembris andis Euroopa Parlament oma õnnistuse sanktsioonide rakendamiseks Poola vastu tulemusega 438 : 152. Selle nädala kolmapäeval teatas aga Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 kohaste sanktsioonide määramise protseduuri algatamisest.

Artikkel 7 näeb ette, et kui artikli 2 rikkumine on kindlaks tehtud, võib nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega teha otsus peatada muuhulgas Poola valitsuse esindaja hääleõigus Euroopa Liidu nõukogus.

Millised on siis Poola patud, mille eest Brüssel soovib Varssavit nuhelda? Eelkõige on eurokraatide hambus Poola kõrgeima astme kohtu reform, mis näeb ette kohtunike pensioniea alandamist ja kohtunike määramise allutamist justiitsministri pädevusse.

Poola kõrgeima kohtu institutsioon on nimelt jäänud puutumata sotsialismiajast peale ning nii kummastavalt kui see võibki kõlada, istusid seal veel kuni viimase ajani kolm sotsialismiaegset kohtunikku, kes olid kaheksakümnendatel aastatel kommunistliku ühiskonna vaenlasi süüdi mõistnud ning kellest kaks olid Łodzi ülikooli professori, politoloogi ja Poola välisministeeriumi nõuniku Przemysław Żurawski vel Grajewski andmetel suisa omaaegse kommunistliku eriteenistuse agendid.

Grajewski hinnangul ongi Poola kohtunikkonnast saanud omaette klann, mis tunneb end karistamatult, kust on välja tulnud tõsiseid korruptsioonijuhtumeid, mis menetleb kaasuseid rekordmadala tempoga ning milles on hakanud kujunema välja kohtunike perekonnad, kus amet pärandatakse suisa isalt pojale.

On selge, et sellises olukorras oli vaja kohtureformi. Ent probleem pole sugugi pelgalt kohtureformis. See on kõigile ilmne.

Brüsseli probleemiks on Poola konservatiivne valitsus eesotsas ning erakond Õiglus ja Õiglus, mille esindajad on avalikult astunud vastu Brüsseli diktaadile nii Poolat puudutavates suveräänsusküsimustes kui ka pagulaskvootides.

Kust mujalt kui Poola parlamendist võiks tänapäeval kuulda selliseid sõnu, välja arvatud Ungari, loomulikult?

“Kuhu oled sa teel, Euroopa? Tõuse oma põlvedelt ja oma letargiast või muidu nutad sa oma laste pärast iga päev. Kui sa seda näha ei suuda – kui sa ei suuda näha terrorismi, millel on potentsiaal kahjustada iga maad Euroopas, ja kui sa arvad, et Poola ei tohiks end kaitsta, siis astud sa käsikäes nendega, kes selle relva Euroopa vastu on suunanud, meie kõigi vastu. Seda tuleb öelda selgelt ja otse: see on kallaletung Euroopale, meie kultuurile, meie traditsioonidele. Me ei kavatse osaleda Brüsseli eliidi hullumeelsuses. Me tahame aidata inimesi, mitte poliitilist eliiti.”

Need on Poola endise peaministri Beata Szydło sõnad peale Manchesteri terrorirünnakut oma maa parlamendi ees. Kui võrrelda neid sõnu Eesti staarhukkamõistja Sven Mikseri bürokraatlike avaldustega, siis tuleb ausalt öeldes nutt peale.

Ühel maal on valitsus, mis hoolib oma rahvast ja räägib inimese juttu, mitte sootut ja värvitut euromula. Kas on see tõesti võimalik?!

Selge on see, et Poolast on saanud koos Ungariga Brüsseli peavalu. Brüsseli nomenklatuur eesotsas komisjoni svipsis esimehe Junckeriga ja lõpetades poolsegase euroföderalisti Guy Verhofstadtiga soovib Poola artikkel 7 kaudu kõikidele teistele hoiatuseks liistule tõmmata.

Üks vähem tuntud põhjus kutsumaks Poolas esile valitsuskriisi ning Õigluse ja Õiguse võimult tagandamist, võib aga olla seotud sealse valitsuse majanduspoliitikaga, mis piiras otsustavalt Poolas tegutsevate välisfirmade kasumi väljaviimist ning mis on loomulikult Euroopa Liidu siseimperialismi eeldustega harjunud Saksa ja Prantsuse suurkorporatsioonidel ajanud karva turri.

Ent üks on selge: Euroopa liidu lepe näitab kohe alguses, kuidas tegu on eelkõige ideoloogilise liiduga, mis asetab oma liikmed artiklis 2 silmitsi ühe kindla väärtuste paletiga ning ähvardab lepingu nn tuumanupuga ehk artikliga 7 kui mõni liikmesriik ei peaks järgima mitte lihtsalt neid väärtusi, vaid toonitan, nende väärtuste Euroopa liidu institutsioonide sügavikust tulevat kanoonilist tõlgendust.

Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Kui liberaalid ja vasakpoolsed valitsused võivad südamerahus soosida enda maailmavaadet jagavate kohtunike ja rahvusringhäälingute ajakirjanike edendamist ja nimetamist, siis katsugu sedasama teha mõni konservatiivne valitsus!

Ulg kostub taevani ja lauasahtlist otsitakse kiiruga välja aluslepingute tolmunud artiklid. Nii palju siis demokraatiast, subsidiaarsusest ja liikmesriikide autonoomiast.

Kõik eelnev räägib selget keelt. Euroopa Liit on lagunemise kursil ja selle ebademokraatlike võimukeskuste tõmblused ei suuda peatada paratamatut: maailmavaateliste lõhede kasvamist, mis viivad liidu lõpliku krahhini.

Poolale soovin igatahes jõudu ja teile samuti, head Objektiivi lugejad! Häid saabuvaid jõulupühi teile ja teie perekondadele!

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!