Kanada ülemkohtu otsus, mis lubab keelduda kristliku eraülikooli juuratudengite akrediteerimisest maailmavaatelistel põhjustel, trambib kodanike usuvabadusel, vabadusel rajada religioonil ja meelsusel põhinevaid organisatsioone, südametunnistuse vabadusel ja kodanikuühiskonna aluspõhimõtetel tervikuna, tunnistab Markus Järvi nädalakommentaaris. 

Kanadas leidis aset sündmus, mis ilmestab väga kõnekalt, kuhu poliitiline korrektsus ja selle varjus edendatav ideoloogiline diktatuur on tänaseks välja jõudnud.

Kanada ülemkohtu otsus, mis lubab keelduda kristliku eraülikooli juuratudengite akrediteerimisest, kuna ülikool nõuab oma üliõpilastelt kristlikku käitumist, on kõige ehedam näide räigest diktatuurist, mis trambib kodanike vabadustel: usuvabadusel, vabadusel rajada religioonil ja meelsusel põhinevaid organisatsioone, südametunnistuse vabadusel ja kodanikuühiskonna aluspõhimõtetel tervikuna.

Kanada ülemkohtu otsus näitas, et sõna "sallivus" tähendab tänapäeval ideoloogilist terrorismi, mille raames kaaluvad ühe väikese grupi "õigused" iga kell üles teiste legitiimsed vabadused.

Paari sõnaga aga veelkord juhtumist endast: nimelt on Kanada evangeelsete kristlaste poolt rajatud kõrgkool Trinity Western University soovinud juba mitmeid aastaid püsti panna õigusteaduskonda. Ülikool nõuab aga oma üliõpilastelt ja lektoritelt käitumisstandardeid, mis juba pikemat aega kuuluvad ülikooli akadeemilise kogukonna kohustuslikku lepingusse.

Leping näeb ette, et kõik üliõpilased ja õppejõud elaksid kristlikku elu, mida "iseloomustab alandlikkus, eneseohverdus, halastus ja õiglus ning vastastikune eneseohverdus ligimese hüvanguks." Nõutakse ka, et koolis hoidutaks vulgaarsest keelepruugist, valetamisest ja petmisest, varastamisest, sobimatu materjali nagu pornograafia kasutamisest ja "seksuaalsest tegevusest, mis rikuks ühe mehe ja ühe naise vahelise abielu pühadust".

Need on elementaarsed kristliku elu käitumisstandardid, mida nõuavad oma liikmetelt või juhatuselt paljud kristlaste poolt asutatud tsiviilühiskonna institutsioonid, kaasa arvatud Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, muuseas.

Ülikooli vastu asus aga nõiajahti korraldama kohalik LGBT-maffia, väites, et Trinity Westerni ülikool diskrimineerib oma reeglitega LGBT-tudengeid, mistõttu kooli lõpetajad ei tohiks Kanadas juristina töötada. Peale madalama- ja keskastme kohtuvaidlusi jõudis juhtum Kanada ülemkohtusse, mis hiljuti otsustas häältega 7 : 2, et ülikooli pitsitamine on õigustatud ning Kanada kohalikel õigusorganisatsioonidel on täielik voli ülikooli juurateaduskonna lõpetajate akrediteerimisest loobuda. See võrdub aga õigusteaduskonna sulgemisega veel enne, kui see korralikult alguse on saanud, sest ilma akrediteeringuta pole juriidilist haridust omandavatel üliõpilastel vähimaidki väljavaateid oma erialal tööd leida.

Juhtum on äärmuslik ja näitab hetkeks, kuhu ideoloogiline diktatuur välja tahab jõuda. Pange tähele, et selle otsusega ei suruta maha enam ideoloogilisele diktatuurile vastukäivate veendumuste avalikku väljendamist, vaid elementaarset vabadust rajada maailmavaatelisel alusel toimivaid organisatsioone, mis on reserveeritud nendele, kes organisatsiooni maailmavaadet jagavad. Antud juhul oli ülikool rajatud kristlaste endi poolt kaaskristlastele. On täiesti loomulik, et sellises organisatsioonis kehtivad kristlikud komblusnormid.

Ühesõnaga: riik on murdnud sisse organisatsiooni ning kuulutanud, et teie ei tohi selliseid ühinguid endale rajada, mis toetuvad kristlikule moraalile. Te ei tohi olla sellised, nagu te soovite, vaid te peate olema nii nagu kõik ülejäänud. Juhtum oma äärmuslikkuses on isegi liberaalses Kanadas laineid löönud ja ülemkohtu otsust on asunud kritiseerima ka paljud liberaalid ise, kes on täiesti õigesti näinud selles otsest rünnakut usu- ja ühingute moodustamise vabadusele.

"Keelata inimestel koguneda vaba tahte alusel väikestesse eraühingutesse ning elada oma uskumuste kohaselt, nii nagu nad heaks arvavad, tõukab nad ühiskonna äärealadele. Kas see tõepoolest vastab meie ideele sallivast ja pluralistlikust ühiskonnast?" küsib Toronto Globe and Maili liberaalne kolumnist Margaret Wente ning vastab: "Ei. Ma arvan, et mitte."

Kanada professorist superstaar Jordan Peterson soovitas aga Kanada kristlastel võtta ülemkohtu otsust väga tõsiselt ning tõusta üles oma õiguste kaitsele. "Teil oleks parem enda kaitseks välja astuda, sest teie usuvabadus on praegu ühiskonna väärtushierarhias väga madalal positsioonil," ütles Peterson ja lisas, et kristlaste usuvabaduse olukord läheb veel palju halvemaks, enne kui see jõuab minna paremaks. "Kui te arvate, et teie usuvabadus on midagi väärt, siis oleks teil aeg selle kaitseks välja astuda," tunnistas Peterson.

Loomulikult on tal tuline õigus. On selge, et LGBT-maffia ei loobu oma plaanist tampida ühiskond homogeenseks ideoloogiliseks kartulipudruks, et seejärel valada kogu ollus enda vormi. Oma positsioonidest ei saa loobuda ka kristlased. Seega on konflikt vältimatu. Petersonil on tõenäoliselt õigus ka selles, et enne kui asjad paremaks lähevad, jõuavad nad ilmselt minna kõvasti halvemaks. Kui halvaks, sõltub paljuski dominantsel kohal laiutava lääne ideoloogilise diktatuuri edasistest sammudest.

Meeles tuleb aga pidada ka seda, et igal jõul on vastujõud. Loodan, et Kanada kristlased selle jõu endas leiavad. Sama jõu peame leidma ka meie, sest kõik see, mis Kanadas on juba reaalsus, on meile esialgu veel hoiatus. Parem on aga tegutseda nüüd ja praegu, et hoiatus kunagi reaalsuseks ei saaks.