Nädalakommentaar: Kentucky poisid ja peavoolu punanahkade valu

Kentuckist pärit Covingtoni Katoliku Keskkooli poiste juhtum on üks ilmekamaid näiteid peavoolu poolt pahatahtlikult levitatud võltsuudisest, kus must on valgeks keeratud: provotseeritavast on valede tulemusel tehtud provotseerija ja solvangutele naeratusega reageerivast katoliiklikust koolipoisist CNN-i ja teiste laimu tulemusel ründaja, keda progressiivse inimkonna eestkõnelejad on ähvardanud vägivalla ja mahalaskmisega. Markus Järvi nädalakommentaar. 

Ilmselt ei leidu USA peavoolumeedia neimahimust selgemat näidet kui hiljuti aset leidnud Kentuckis asuva Covingtoni Katoliku Keskkooli poiste juhtum, mis ajas pool Ameerikat tagajalgadele ja jõudis otsaga välja Valgesse Majja.

Aga alustame algusest. Vahetult peale Washington DC-s eelmisel nädalal aset leidnud Elumarssi jõuab CNN-i uudistesse häiriv videokaader, mida uudisteankur kommenteerib: põlisameeriklasest aktivist Nathan Phillips seisab Lincolni ausamba juures ja taob oma trummi, kui äkitselt piiravad ta ümber Covingtoni Katoliku Keskkooli poisid, kes kannavad Trumpi valimisloosungiga ehitud punast nokkmütsi „Make America Great Again“. Poisid ahistavad vaest Vietnami veterani ja indiaanlaste inimõiguste eest võitlejat ning naeravad tema üle.

Üks poiss nimega Nick Sandmann on eriti ülbe. Ta muigab Philipsi ees oma valge, katoliikliku ja heteroseksuaalse mehe üleolevat naeratust, kehastades seeläbi endas kogu aastatuhandete patriarhaadi talumatut üleolekut kõige selle suhtes, mida pahemliberaalne avalikkus peab pühaks – põliselanikke, rahvusvähemusi, mustanahalisi, homoseksuaale, trans-rahvast, dimi- ja metroseksuaale, lumehelbekesi ja nende turvaruume.

Ja nüüd tuleb tort kirsil. Teismelisest katoliiklik ülbik osales oma koolikaaslastega Elumarsil, naiste reproduktiivõiguste vastasel vihakogunemisel, mis julgeb veel 21. sajandil väita, et sündimata lapsi ei tohigi tappa ning üks universaalsemaid inimõigusi on õigus elule.

Selles punase MAGA-mütsiga muigavas teismelises kehastub kogu patriarhaadi jälkus. Vaesele indiaanlasele vaatab vastu patriarhaadi võimustruktuur oma kõige algsemas olekus.

Loo võtavad üles kõik USA peamised väljaanded. New York Times ja Washington Post uluvad teineteise võidu hukku Covingtonile ja tema Katoliku Keskkoolile. Progressiivne inimkond on raevus.

Naishumorist ja Trumpi pea mahalõikaja Kathy Griffin tahab nimesid. Kiiresti. Nimesid. Need litapojad tuleb häbimärgistada, nõuab ta. Filmimees Jack Morrissey paneb ette, et poisid, koos nende punaste mütsidega, tuleb panna pea ees puuhakkemasinasse. Üks vasakpoolne raadiohääl läheb äärmustesse: pange nad kooli kinni ja kool põlema. Võtke nad sihikule ja vajutage päästikut – kohe, kui nad on nähtavale ilmunud (vt lisa videost).

Covingtoni kool pannakse nädala alguses kinni, kuna kooli juhtkonnal on tõsiseid põhjuseid kahtlustada, et kooli vastu pannakse toime vägivallaakt. Poisid saavad ka isiklikke tapmisähvardusi. Teiste sõnadega, asi on tõsine.

Kui hüsteeria on haripunktis, hakkab aga vaikselt pinnale ujuma materjali, millest nähtub, mis Lincolni memoriaali juures ikka tegelikult juhtus. Videotest ilmneb, et põlisameeriklasest aktivist Nathan Philips oli julmalt valetanud, meedia oli tema valed hea meelega vastu võtnud ja kogu kupatusega tiražeerinud.

„Need noormehed seal olid kiskjad ja nood eakad mustanahalised inimesed nende saak, ja ma seisin nende vahel ja nemad himustasid oma lihaportsjonit ja vaatasid selle pilguga minu peale,“ jutustas Nathan Phillips.

Selgus, et miski poleks olnud eksitavam ja seda tõestab ka videomaterjal. Nick Sadmann rääkis hiljem meediale, kuidas peale Elumarsil osalemist kogunesid poisid Lincolni memoriaali juurde, et koju sõitvat bussi oodata. Läheduses juhtusid viibima aga mustanahalised demonstrandid, kes hakkasid koolipoistele solvanguid hõikama. Racists, bigots, white crackers, faggots ja incest kids, olid neist mõningad. Poisid vastasid solvangutele oma kooli sporditiimi erugutushüüetega.

Seejärel tuleb Nathan Phillips koos teiste põlisameeriklastest aktivistidega ise poiste juurde, valib välja Sandmanni ja hakkab tema nina all trummi taguma. Sandmann ei reageeri provokatsioonile. Ta vaatab Philipsile otsa ja naeratab. Kui NBC uudistetoimetaja hiljem küsib, kas kas Sandmann võiks vabandada oma käitumise pärast, vastab noor mees, et tal pole millegi üle vabandada ning tal oli õigus seista oma koha peal. Oma naeratust kommenteerib Sandman öeldes, et sellega tahtis ta Philipsile öelda vaid ühte: see on kõik, mida te minust saate, rohkem ei õnnestu teil mind provotseerida.

Kuidas on mõjunud teismelisele poisile ja kogu tema perekonnale meediarünnakud ja ähvardused? “Need on olnud kohutavad,” ütleb Sandmann. “Meie perekond on saanud surmaähvardusi.”

Niisiis, selline lugu meedia objektiivsusest, ratsionaalsest arutelust, süütuse presumptsioonist ja argumenteeritud faktide esitamisest – kõigest sellest, mis liberaalidele sõnades nii kallis on.

Ilmselt võib selle loo kokku võtta Donald Trumpi lausega: Nick Sandmannist ja Covingtoni õpilastest on saanud võltsuudiste ja selle kurjuse sümbolid.

Ent selles loos on veel varjul midagi palju jubedamat. Keegi soovib näha ideoloogilisel pinnal lääne kodusõda ja 17. sajandi ususõdade taastulekut. Keegi soovib näha verd.

Nagu eelnevast ilmneb, pole need mitte konservatiivid, vaid end valguse ja tolerantsuse maski taha varjuvad liberaalid. Kas jutt sellest, et Covingtoni poisid pea ees hakklihamasinasse lasta on vaid ärplemine või on selle taga midagi enamat, nii nagu Dantoni, Robespierre`i ja teiste taga omal ajal oli?

Me ei tea. Annaks Jumal, et me ei saakski teada, kuigi kõik märgid viitavad sellele, et saame küll ja kuidas veel.

Veiko Vihuri: Kentucky koolipoisi ilmeroim ja progressiivse inimkonna raev

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!