Kooseluseadus on nagu võluvits. Kohe, kui sellest juttu tuleb, langeb demokraatiat etendavatel kartellierakondadel viimanegi viigileht ja ilmsiks saab süsteemi alatus ja räpasus, mis parasjagu kavandatava sammuga ei põrku tagasi isegi ilmselge seaduse rikkumise ees, kommenteerib Markus Järvi riigikogus kavandatavaid samme lubada kooseluseaduse tühistamise eelnõu suurde saali alles peale omavalitsuste valimisi.  

Miks on nii, et kui riigikogus tuleb menetlusse kooseluseadus, selle rakendusaktid või selle tühistamine, hakkab pihta tõmblemine, mis juba mitmendat korda järjest jooksutab parlamentaarse demokraatia hammasrattad raginal kinni ja toob esile kogu ebademokraatliku arsenali, mis kooseluseaduse fanaatikutest sotsidel ja reformierakondlastel varuks on?

Hakkab pihta skeemitamine ja otsene vassimine, mis astub üle riigikogu kodukorra seadusest, vahetab partei tagatubades ad hoc välja õiguskomisjoni liikmeid ja kokkuvõttes sepitseb valmis Eesti õigusloome kõige idiootlikuma pretsedendi. Kooseluseadus võetakse vastu ilma rakendusaktideta, sest selle läbisurumisega oli tuli takus ja kuri karjas ning oluline oli see kuidagi läbi lugemiste puterdada, kasvõi poolikult.

Kuigi seadus ise ütleb, et ta jõustub koos rakendusaktidega, kuulutatakse ta sama soojaga jõustunuks ilma rakendusaktideta. Eelnev on kooseluseaduse saaga vääritusse ajalukku kuuluv folkloor ja selle pinnalt pole midagi imestada, et kohe kui kooseluseadus taas riigikogus jutuks tuleb, hakkab vana tõmblus uue hooga pihta – seekord aga tõenäoliselt juba reaalse plaanitava seaduserikkumise näol.

EKRE fraktsiooni juht Martin Helme rääkis Objektiivile, kuidas parasjagu plaanitakse EKRE poolt algatatud kooseluseaduse tühistamise seaduse eelnõu esimene lugemine lükata valimiste järgsesse aega ehk peale 15. oktoobrit.

Milles seisneb probleem? Riigikogu õiguskomisjonis saab nimelt enne kohalike omavalitsuste valimisi täis kodukorra seaduses sätestatud seitsme nädala maksimum, mis seaduseelnõu komisjonis üldse saab olla, enne suurde saali saatmist.

Keskerakond, sotsid, Vabaerakond ja Reformierakond ei taha aga sellest eelnõust enne valimisi midagi kuulda. Kooseluseaduse tühistamise vastu hääletamine võiks nimelt mõjuda halvasti nende valimistulemusele. Seega, Martin Helme sõnul on plaanis rikkuda otseselt ja ühemõtteliselt riigikogu kodukorra seadust ja lubada tühistamise eelnõu saali alles peale valimisi.

"On selge, et ülejäänud riigikogu erakonnad on teinud vaikiva kokkuleppe, et nad ei soovi, et see eelnõu tuleks arutelule enne kohalikke valimisi, vaid nad tahavad selle lükata kohalike valimiste järgsesse aega. Sellega soovitakse rikkuda seitsme nädala nõuet, et ei juhtuks seda, et hääled tuleksid kokku esimesel lugemisel," ütleb Martin Helme.

Helme sõnul kardavad kõik seda, et enne valimisi ei julge saadikud hääletada kooseluseaduse tühistamise vastu ja see eelnõu jääb menetlusse. "Nad loodavad, et pärast valimisi on saadikuid kergem ära väänata, sest valimiste järel on poliitikutel pressing maas. Selle tõttu on otsustatud rikkuda seadust," räägib Helme Objektiivile.

See, et riigikogus julmalt vassitakse, ei üllata enam kedagi. Tasub meenutada, et näiteks Rail Balticu ratifitseerimine käis suve hakul ööistungite pimedatel tundidel ja riigikogu juhatus ei suutnud ühte viimase aja kõike olulisema otsuse arutelu kuhugi mujale panna, kui kella kahe ja nelja vahele öösel, kobareelnõude ja kogu muu jama sekka.

Mis on aga kooseluseaduse müstiline komponent, et selle nimel hakatakse nagu võluväel vingerdama, valetama, vassima ja isegi seadust rikkuma, jääb mõistatuslikuks. Üks on kindel – kõik, kes vähegi usuvad parlamentaarsesse demokraatiasse või vähemalt ausasse mängu, peaksid Helme kinnitusel parasjagu plaanitava seaduserikkumise osas oma selget hukkamõistu üles näitama.

Nagu on korduvalt toonitatud, pole kooseluseaduse menetlemise juures enam ammu küsimus ühes seaduses, vaid kogu Eesti demokraatia elementaarses usutavuses.