Nädalakommentaar: Lääne tsivilisatsiooni hullud päevad

LGGBDTTTIQQAAP-hullumajas jääb terve inimese kohustuseks ühel hetkel karjatada: kõik, aitab! Napoleon korjab nüüd ilusti supitaldriku üles ja sammub palatisse, Friedrich Suur ja Batman lähevad hambaid pesema ja seejärel tuttu. Ühesõnaga, aitab jamast. Pidu on läbi. Markus Järvi nädalakommentaar. 

Viimasel ajal on mulle üha rohkem meeldima hakanud briti filosoofi George Edward Moore’i välismaailma tõestus. 1939. aastal kirjutatud essees Proof of an External World ehk eesti keeli “Välismaailma tõestus” astub Moore inglaslikult humoorikas võtmes vastu kõikvõimalikule akadeemilisele skeptitsismile ja terve mõistuse vastastele mõttesuundadele.

Moore’i järgi võib välismaailma olemasolus veenduda väga lihtsal meetodil: esiteks tuleb tõsta üles oma käsi, seejärel teine käsi, veenduda nende olemasolus ning tõdeda, et vähemalt kaks välismaailma objekti on olemas. Sellest tõsiasjast järeldab Moore, et välismaailm tervikuna ongi olemas.

Palun väga! Ei mingit Descartes’i metodoloogilist kahtlust, hinge ja mateeria substantsiaalset lahutatust ja sellest tulenevaid lõputuid vaidlusi solipsismi ümber.

Moore’i muheda huumoriga vürtsitatud jalad-maas-lähenemine on hea näide, kuidas peaks toimima loomulik mõistus ja seda eriti olukordades, kus suurem osa ülejäänud seltskonnast ajab segast ideoloogilist jama ning võistleb, kelle selge mõistuse varjutus on isiklikus ja avalikus elus kaugemale arenenud.

Ent Moore’i positsioon sisaldab endas veel ühte olulist vooruslikku eeldust, nimelt julgust. Moore’i rolli peavad tänapäeva ideoloogilises kliimas enda kanda võtma konservatiivid.

Mida teha olukorras, kus kahtluse alla seatakse elementaarsed tõed nagu inimliigi jagunemine kaheks erinevaks bioloogiliseks sooks, abielu mõistmine mehe ja naise vahelise liiduna, riikliku iseseisvuse ja rahvusliku kestvuse alused?

Mida teha, kui kaks Eesti Vabariigi ministrit, nimelt Jevgeni Ossinovski ja Margus Tsahkna, kirjutavad alla seadusemuudatuse kavale, millega võimaldatakse igale Eesti kodanikule de jure soomuutust kuni kaks korda aastas?

Mida teha, kui endine riigiametnik Mari-Liis Sepper avaldab meie kõigi maksurahadega üleval peetud kultuurilehes Sirp, et sugu kui sellist pole tegelikult üldse olemas, see vulab ja virdab ning sooline eristus kui selline on fašism? Saate aru? Fašism pole enam isegi see, et keegi taunib haiglast sooideoloogiat, vaid fašismi kujutab endast vahetegu mehe ja naise vahel kui selline. Teiste sõnadega, me kõik oleme fašistid, kaasa arvatud emadepäevaks lilli korjav väike tüdruk, kes on veendunud, et emme ja issi soolised identiteedid ei vula ega virda ja et emme ei lähe sujuvalt üle issiks ja vastupidi.

Mida teha olukorras, kus Kanada Ontario provintsi põhikooli õpetajaid kutsutakse nende enda ametiorganisatsiooni poolt LGGBDTTTIQQAAP-tundlikkuse seminarile? Et asi oleks ikka selge, loetlen üles tähestiku taga seisvad ingliskeelsed terminid: Lesbian, Gay, Genderqueer, Bisexual, Demisexual, Transgender, Transsexual, Two-Spirit, Intersex, Queer, Questioning, Asexual, Ally, Pansexual, Polyamorous.

Nimekiri on loomulikult täiendamisel. Muuseas, tänaste arengute valguses saavad uuteks natsideks ja fašistideks homoideoloogia puristid, kes jäävad neljatähelise LGBT juurde ega lase sinna teisi tähekombinatsioone otsa keevitada.

Aga tuleme algse probleemi juurde tagasi. Niisiis, mida sellises olukorras teha?

Kultuurilises või akadeemilises hullumajas jääb terve inimese kohustuseks ühel hetkel lihtsalt karjatada: kõik, aitab! Napoleon korjab nüüd ilusti enda supitaldriku üles ja sammub palatisse, Friedrich Suur ja Batman lähevad hambaid pesema ja seejärel tuttu. Ühesõnaga, aitab jamast. Pidu on läbi.

Tuleb teha seda, mida ausad inimesed on alati teinud – tunnistada elementaarseid tõdesid ja koonduda radikaalse äärmusluse vastu tervest mõistusest lähtuvate argumentidega. Pahempoolne äärmuslus sotside ja liberaalide esituses tuleb välja naerda ja vilega lavalt minema saata.

Kelle sooline kuuluvus vulab ja virdab, pöördugu kirurgi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti poole, ent ärgu otsigu endale õigustust haiglasest sooideoloogiast ning ärgu tuletagu oma patoloogiast üleüldist moraalset ja juriidilist põhimõtet, millega käperdada kõigi ülejäänud inimeste hingi.

Kes on veendunud, et välismaailma pole olemas, sidugu silmad kinni ja koperdagu tipptunni ajal pimesi ringi mõnel Tallinna kesksel magistraalil.

Meie aga tõstame käe üles ja ütleme: aitab haiglastest ideoloogiatest, aitab meeltesegaduses sotsiaalsete konstruktorite märatsemisest!

Me tahame nimelt ellu jääda ja tagada oma lastele normaalne ja tervemõistuslik elukeskkond. Me pooldame vaimupõllu ökoloogilist puhtust, millest võrsuvad terved, elujõulised ja toiteainerikkad kultuurid. Kui me praegu oma moore’iliku kohustuse eest aralt peitu poeme, jõuab varsti kätte aeg, mil meie elukeskkonnast ei võrsu enam ühtegi tervet ja elujõulist taime.

Kommentaaris on kasutatud väljavõtteid AfD esindaja Brandenburgi liidumaa maapäeval peetud kõnest. 

Vaadake lisa videost!

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Aidake viia meie jõulukampaania eduka lõpuni! Tehke oma rahalistele võimalustele vastav annetus kohe täna, olgu selle summaks kasvõi 5€! Täname!