Nädalakommentaar: millist üksmeelt meisterdatakse?

Oma vabadusest ja inimsusest hoolival kodanikul ei tohi areneda mingit üksmeelt tänapäeva kultuuri haiglaste ja deemonlike ilmingute ja nende levitajatega, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.   

Eelmises kommentaaris tuli väga üldiselt juttu Edward Bernaysi teosest “Propaganda”, kus lääne suhtekorralduse isaks peetud autor tunnistab avalikult, et peaaegu kõiki meie igapäevaseid ettevõtmisi suunab masside mentaalseid protsesse ja sotsiaalseid käitumismustreid mõistev väga väike grupp inimesi.

Bernays ise nimetab sellist korraldust üksmeele meisterdamiseks. Võib tekkida küsimus, et mis selles siis paha on, kui kaootilist massi manipuleeritakse üksmeele suunas ja nii garanteeritakse ühtne vaimne vundament, mis on korra aluseks?

Esiteks tuleb kohe öelda, et on suur vahe, kas üksmeel on saavutatud manipuleerimise teel või rajaneb see tõestel ja isiklikel veendumustel. Manipulatsioon on inimväärikuse vastane. Inimene on kas vaba olend, kes võtab oma elus vastutuse, või on ta ori, kes on teiste tõugata.

Esiteks tuleb kohe öelda, et on suur vahe, kas üksmeel on saavutatud manipuleerimise teel või rajaneb see tõestel ja isiklikel veendumustel. Manipulatsioon on inimväärikuse vastane. Inimene on kas vaba olend, kes võtab oma elus vastutuse, või on ta ori, kes on teiste tõugata.

Inimese vabadusega peab paratamatult kaasas käima autentne otsustamisvõime ja südametunnistuse vabadus, millele üleüldse võib rajaneda armastuse ja veendumise võime. Tõelisi veendumusi omab see, kes on ise nendeni välja jõudnud. Armastada aga suudab teadupoolest vaid vaba tahte teostamise kaudu. Manipulatsioon üritab inimese vabadusest mööda hiilida, automatiseerides inimese käitumist, et seeläbi saavutada endale meelepärane tulemus.

Inimese vaba tahe on alati müsteerium. See on must kast. Viimases instantsis ei saa me kunagi olla kindlad, mis sellest välja hüppab. Teatavates inimlikes situatsioonides, nagu abielus ja sõpruses, jääb järgi vaid usaldus.

Mis kõige huvitavam – inimese valiku fundamentaalne ebakindlus ja ettearvamatus jääb müsteeriumiks ka esimesele manipulaatorile, vanale maole, Saatanale, kes on kogu ajaloo jooksul üritanud teha inimesest ettearvatavat sisendi-väljundi masinavärki, mille toimimise manuaal oleks tema käes.

Aga ei õnnestu, mitte kuidagi ei õnnestu. Ta ei suuda eales täielikult prognoosida, mis võib toimuda kõige paadunuma päti hinges, kes järgmisel hetkel võib juba põlvili ja pisarais kahetseda möödanikku ning veeta kogu järgneva elu head tehes. Ta ei tea, kellest võib saada sangar, kellest rahvuse ärataja, kellest pühak, kellest vilepuhuja, kes paljastab eliidi valgustkartvaid telgitagused ja aitab üles ajada magajaid.

Olukord on kurjuse jõududele nii talumatu, et just tänapäeval on selle vaigistamiseks võetud ette, mis muu, kui pretsedenditu manipulatsioon. Siin avaldab end meie mõtiskluse teine tahk. Olukorras, kus üksmeele loomiseks on vaja inimesi manipuleerida ning võim vaimsuse üle on väheste käes, muutub tohutult oluliseks see, milline on üksmeele kujundajate enda vaimsus ja mida nad massidesse üldse üritavad süstida.

Piirdun siinkohal mõnede näidetega meelelahutus- ja moetööstusest, millega masside teadvust üritatakse kujundada. Need on pildid peavoolu moeajakirjadest, kus valitsevaks on saanud vägivalla, deemonliku ärakasutamise ja sadismi ülistamine. Kui te arvate, et roosa vahtkummist suguelundi pähe tõmmanud ja tänavale tatsama läinud feministid tõstavad selle haige maailma vastu häält, kus naiste ärakasutamine näib olevat pigem reegel kui erand, siis te eksite.

Nad on parajasti ametis mõne presidendi või maadeavastaja ausamba lahtikangutamisega ning neil pole teiste naiste ja inimsuse vastase perversiooni taunimiseks aega.

See oli näide, et me oleme jõudnud kultuuri, kus üksmeel taandatakse mitte enam kõige madalamale inimlikule nimetajale ehk n-ö tavalisele lodevusele ja moraalitusele, vaid masside teadvust manipuleeritakse saatanliku ja okultistliku maailma suunas.

Seega on väga oluline teada, et meiega manipuleeritakse. See teadmine, millest Bernays avalikult räägib, peab kuuluma iga kodaniku reisipauna, iga inimese vademecum’isse. Ainult nii on võimalik sellele teadlikult vastu töötada, sest mingit üksmeelt selle haiguse ilmingute ja selle levitajatega olla ei saa.

Nädalakommentaar: üksmeele meisterdajad

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige ning portaali Objektiiv uudiste- ja arvamustoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.