Milline näeb välja Euroopa Liidu nomenklatuuri huvide esindaja Eesti Vabariigi juures? Pilk ja kõrv tasub pöörata Matti Maasika suunas, keda on ekslikult nimetatud Eesti alaliseks esindajaks Euroopa Liidu juures. Kiidukõne, mis hiljuti kõlas tema suust Angela Merkelile, ei jäta ruumi kahtlusteks, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.   

Kui te tahate teada, mida räägib USA riigidepartemangu pressiesindaja Eestis, tuleb teil vaadata Sven Mikseri või Marko Mihkelsoni poole. Ka Eerik-Niiles Kross oma kõikehõlmava ja maksimaalse ulatusega vene kaardi lehvitamisega Rail Balticu vastasest loodushuvilistest kuni EKRE juhtkonnani välja ajab asja ära.

Kui soovite aga teada, milline näeb välja üks Euroopa Liidu nomenklatuuri huvide esindaja Eesti riigi juures, tasub teil pöörata pilk teenelise ametniku ja diplomaadi Matti Maasika suunas.

Eksitada ei tohi end lasta Maasika CV-s ilutsevatest  ametinimetustest nagu Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures, Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures meie Euroopa Nõukogu eesistumise ajaks või kõige viimasemast ametinimetusest välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantslerina.

Eesti esindamine on bürokraatlik butafooria.

Matti Maasikas on Euroopa Liidu nomenklatuuri ametlik esindaja ja kõneisik Eesti riigi juures, kelle tööks on joonistada võrdusmärk A ja B vahele: Euroopa huvid ongi Eesti huvid, Euroopa nomenklatuuri koridoridest pärinevad strateegilised ja ideoloogilised rõhuasetused ongi Eesti rõhuasetused.

Ehk mäletate, kuidas natukene vähem kui aasta tagasi asusid kodumaise poliitilise ja ametkondliku ladviku võtmeisikud armsale Eesti rahvale põhjendama, miks peaksid teised riigid pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu ühiskassasse rohkem panustama.

Otsa tegi tänaseks juba kaks aastat tagasi lahti välisminister Sven Mikser isiklikult, kelle sõnul peaksid kõik Eesti elanikud suisa pikisilmi ootama aega, mil nad saavad rohkem panustada ELi eelarvesse. "Ma arvan, et kui Eesti on sedavõrd jõukas, et ei vaja enam EL-i maksumaksjate toetust, vaid saab ise panustada – see on aeg, mida me kõik peaksime pikisilmi ootama," kõlas toona Mikseri fantastiline väide rahvusringhäälingule. Aasta tagasi jätkas samal liinil aga Kersti Kaljulaid, kes Euroopa Liidu eelarvesse Brexitiga tekkinud katastroofilist 15-miljardilist eelarveauku silmates leidis kohtumisel Junckeriga, et raha selle lappimiseks võiks tulla muuhulgas ka Euroopa Liidu rikkast ja õitsvast läänemereprovintsist nimega Eesti.

Kohe peale presidendi avaldust sekundeeris talle meie tänase loo peakangelane Matti Maasikas, kes asus õigustama priskel järjel oleva Eesti rahva rahakoti kallale minekut väitega, et Eestil on paras aeg mõelda, kas me ikka piirduksime ainult Brexiti augu kinnitoppimisega või saame ühes Euroopa sõbraliku perega veelgi rohkem üleliidulisse kukrusse panustada.

Jutt käib viiekümnest miljonist eurost aastas ehk senise 200 miljoni asemel kukuks meile sülle ajalooline võimalus panustada liidu laekasse suisa 250 miljoni euroga.

Kui hiljuti teatas aga Angela Merkel, et ei kandideeri enam Kristlik-Demokraatliku Liidu juhiks ning 2021. aastal lõppev kantsleri ametiaeg jääb tema viimaseks, tõusis rahvusringhäälingu vahendusel Matti Maasika suust euloogia, mis jätab ilmselt kaugele varju isegi 20. sajandi alguse venestamisperioodil Eesti- ja Liivimaa kubermangude kihelkonnakoolides üliarmulisele keisrihärrale suunatud kiidukõned.

"Olles nüüd nii pikalt näinud seda väga võimast poliitilist liidrit Angela Merkelit, üks asi, mida me kindlasti teame – kuni ta on liidukantslerina ametis, siis on tema käes kindlalt ohjad nii Saksa sisepoliitilistel teemadel kui on ta ka ikkagi jõuline liider Euroopas nagu ta on olnud üle 13 aasta," rääkis Marri Maasikas rahvusringhäälingule.

Angela Merkeli – selle suure ja võimsa üleliidulise liidri – käes on ohjad ka praegu. Tõepoolest, Merkel on kindlalt ja eesmärgipäraselt pannud Sakamaa marssima enesehävituse teel edasi. Islamiseerumise edendajana, miljoni migrandi sissetoojana ja sotsiaalse katastroofi tekitajana on Merkelil ületamatuid teeneid kõigi ees, kes sooviksid Saksamaast ja tervest Euroopast kujundada kalifaati ning kelle eesmärgiks oleks paljukannatanud Euroopa kultuuri viimasedki ripped ajaloo prügikasti pühkida.

Kuidas peaks mõtlema Kölni uusaastaöö, Berliini jõuluturu, rasedaid tükeldava matšeete-mehe ja kaudselt ka Nizza, Barcelona, Bataclani, Brüsseli lennujaamaplahvatuste ja veel lugematute terroritegude poliitilisest mahitajast? Inimestel võib tekkida siin väikseid kahtlusi, saate ehk aru.

Matti Maasika hinnangul tasub eranditult kõigil Merkelist hästi mõelda. (Video)

Nii kõneleb Euroopa üleliidulise projekti esindaja Eesti Vabariigi juures, kelle töökohustuste juurde kuulub Euroopa keskvõimu poliitika edendamine, läbi surumine ja rakendamine liidu kauges kirdeprovintsis. Et asi oleks ametlik, vahendab seda juttu meie kõigi maksurahadega üleval peetud rahvusringhääling.

Küsige nüüd endalt, head inimesed, mis Eesti iseseisev riik see selline on, kus üleliidulisi maksukohustusi lubavad ad hoc ehk peenemalt öelduna lambist paar nomenklatuuri ametnikku ja poliitikut, ilma et seadusandlikus kogus, riigikogus oleks sellised kohustused poole sõnagagi jutuks tulnud?

Küsige ja mõelge selle peale ning minge nende mõtetega varustatuna 3. märtsil valimiskasti juurde.