Objektiivi raadio: ajaloolane Jüri Kotšinev räägib Kulikovo lahingust ja kristliku Venemaa kujunemisest

Fragment friisist Donskoi kloostris õuel, millel on kujutatud Dmitri õnnistamist enne Kulikovo lahingut, millel oli eriline tsivilisatsiooniline tähtsus just kristliku maailma ja islamimaailma kokkupõrke mõttes. Foto: barsik/Bigstockphoto.com


Selle nädala Objektiivi raadiosaates oli stuudiokülaliseks sõjaajaloolane ja literaat Jüri Kotšinev, kes rääkis saatejuht Markus Järviga oma uue raamatu “1380. Suur-Leedu või Moskva?” kesksetest teemadest.

Jüri Kotšinevi sõnul on Kulikovo lahing ning selle taustaks olevad sündmused ja protsessid saanud liialt vähe tähelepanu, eriti pidades silmas, et selle ja praegusel ajal Euroopa kultuuriruumis toimuva vahel on olulised ja kõnekad paralleelid.

8. septembril 1380 Doni jõe ääres toimunud Kulikovo lahingu tulemusest sõltus kogu Venemaa ja ilmselt ka suure osa Euroopa ajalugu. Moskva õigeuskliku suurvürsti Dmitri Donskoi otsus astuda Kulikovo lahingus vastu khaan Mamai juhitud islami pealetungile oli iseenesest märkimisväärse julguse ja enesekindluse väljendus.

“Nad julgesid tõsta õigeuskliku, Kristuse kujutisega lipu, et astuda vastu tol ajal väga tugevale islamile. See julgusvemp kui selline oli niisugune akt, mille kohta võib küsida, kas see oli ime, aga igal juhul aitas see jõuliselt rahvast mobiliseerida suhteliselt lootusetus olukorras. See julgus on see, mida praegu oleks hädasti tarvis tänapäeva tingimustes, kus toimub samuti islamiinvasioon, nagu see toimus 14. sajandil. Oluline on see julgus kui selline – julgus olla see, kes sa oled, mitte häbeneda minna pühaku juurde ning tõsta kilbi ja lipuna üles oma enda vaimne platvorm, mille ümber saab koonduda,” selgitas Kotšinev saates.

“See eeskuju, et keegi lipu tõstab, peaks mõjutama inimesi ka endas oma lippu üles leidma. Minu arvates on 14. sajandi lõpp täiesti võrreldav praeguse ajaga, kus kõik on oma lipud nii ära peitnud katuse alla tolmuma ning jälgivad üldse midagi tõstmata, mis saama hakkab. Näiliselt mingit sõda ei ole, näiliselt ei tule ka keegi makse koguma ega Tallinna vallutama, aga tegelikult need olukorrad on sarnased,” rääkis Kotšinev selgitades, et toona oli võitlus füüsilisem, kuid nüüd on see isegi ohtlikum, kuna protsessid on varjatud. Situatsioon on tema sõnul aga vähemalt sama karm.

Kulikovo lahingu tähtsus hakkas mõjutama kogu Venemaa järgnevat ajalugu. Ilma Moskva valitseja suurvürst Dmitri Donskoi enesekindla tegutsemiseta Kulikovo väljadel oleks Venemaa jäänud koondumata uue võimukeskuse Moskva ümber ning oleks mõneks ajaks liidetud Leedu suurvürstiriigiga. Kulikovo lahing küll ei lõpetanud veel mongolite võimu Venemaa üle, kuid kindlasti kujutas see endast ajaloo pöördepunkti, mis pani aluse õigeuskliku Moskva-Venemaa tekkele.

Nagu on öelnud ajaloolane Lev Gumiljov, läksid venelased Kulikovo lahingusse erinevate võimukeskuste alamatena, ent naasesid ühtse vene rahvana.

Sellel hooajal on raadiosaade “Objektiiv” Pereraadio eetris üle nädala reedeti kell 19 ja kordusena laupäeval kell 14. Vestlust juhib Markus Järvi.

Head kuulamist ja kaasamõtlemist!

Palun toetage Objektiivi tegevust annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Markus Järvi
Markus Järvi on SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks üks asutajatest ja juhatuse liige ning portaali Objektiiv uudiste- ja arvamustoimetaja. Ta on lõpetanud Roomas Püha Risti Ülikooli filosoofia ja teoloogia erialal, on abielus ning kolme lapse isa.