Õigusteadlane Carri Ginter: vihakõne kriminaliseerimiseks Eestis põhjust pole – sõnavabadus on oluline väärtus

Carri Ginter. Foto: Scanpix

Neljapäeva hommikuses “Terevisioonis” rääkis saatekülaline Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ja vandeadvokaat Carri Ginter vihakõne kriminaliseerimisest. Õigusteadlase hinnangul on sõnavabadus sama suure kaaluga väärtus kui risk, et keegi võib solvuda ning et Eesti karmistavaid sanktsioone ei vaja.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent Ginter leidis (vt saadet siit, alates 40:30), et karistusvõim peaks sekkuma vaid siis, kui ühiskond enam ise hakkama ei saa.

Praegustest seadustest piisab

“Karistusseadus peaks sekkuma siis, kui ühiskond ise enam hakkama ei saa. Enamus tänaseid probleeme on seaduste alusel lahendatavad,” leidis Ginter.

Seetõttu ei kiirustanud õigusteadlane vihakõne kriminaliseerimist pooldavaid seisukohti heaks kiitma. Küll aga tõdes ta, et sõnavabadus on sama suure kaaluga väärtus kui risk, et keegi võib solvuda. Seetõttu tuleks selle nimel ka võidelda. Isegi kui sellega käib kaasas kellegi šokeerimine või hirmutamine rumaluse tasandil, mis ei ole reaalselt ohtlik.

Praeguse seaduse järgi on põhjust riigil sekkuda, kui kellegi kõnes on oht inimese elule, tervisele või varale – st reaalne oht.

“Rakenduspraktikas on seda siiani mõistetud nii, et mina pean ennast tundma ohustatuna usutavalt. Kuid kohe tekib tõlgenduse oht. Kui näiteks mustanahaline tunneb end ohustatuna, siis ta peab suutma seda usutavalt põhjendada. Samas kui mind ähvardab inimene, kes on varasemalt pannud toime raskeid kuritegusid, siis see võiks juba argument olla,” selgitas Ginter seaduse kitsaskohti.

Näitena elust enesest tõi ta ühe Austria kahe naabri kaasuse. Üks naaber, moslem, soovis oma aias palvetada Meka poole. Teine, kohalik, soovis oma aias muru niites joodeldada. Esimene tundis ennast solvatuna, kuna tema religioosne toiming sai segatud. Kohus andiski õiguse moslemile, olgugi, et mingit reaalset ohtu elule, tervisele ega varale ei olnud.

Sotsid ja Kesk vaikivad

Vihakõne kriminaliseerimine on eraldi punktidena sotside ja Keskerakonna valimisprogrammis.

“Sätestame, et kuriteo toimepanemine vaenu õhutamise eesmärgil kuulub karistust raskendavate asjaolude hulka,” seisab sotside programmis.

Keskerakond lubab aga, et “[r]eguleerime seadusandluses selgemini vaenu õhutamise keelu, et samaaegselt oleks tagatud sõnavabadus ja vähemuste õigused vaenust vabale elule. Peame oluliseks laiapõhjalist koostööd, et tõsta inimeste teadlikkust ning ennetada äärmuslust.”

Objektiiv palus need punktid mõlemal erakonnal reedel lõuna ajal saadetud kirjas lahti selgitada. Ei sotside meediapäringute eest vastutav Madle Lippus ega Keskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi reede tööpäeva lõpuks vastuseid ei saatnud.

Ginter: Postimehe ajakirjanik moonutas mu sõnu ja seisukohta

Ginteri teleesinemisest tegi kokkuvõtliku artikli ka Postimees, kirjutades selle pealkirjaks “Õigusteadlane: vihakõne vajab karmimaid karistusi”. Nagu võib lugeda artikli juurde kirjutatud Ginteri kommentaarist, siis jättis ajakirjaniku töö õigusteaduste õppejõu hinnangul kõvasti soovida.

“Mulle tundub, et ajakirjanik on siin pealkirja ja pildiga väljendanud rohkem oma enda siseveendumust, kui seda, millest jutt käis. Seaduses on jah mõningaid probleeme, kuid minu põhisõnum on teine. Iga samm sõnavabaduse piiramisel on oht demokraatiale. Selliseid samme ei tohiks astuda olukorras, kus konkreetne küsimus ei ole ühiskonnas tõsiseks valupunktiks kujunenud,” selgitas Ginter.

“Eesti ei vaja paragrahvi holokausti, küüditamise või muistse vabadusvõitluse eitamiseks. Me võime olla sunnitud vihakõne paragrahve sättima, kuid see võib hoopis suurendada lahkhelisid ühiskonnas. Millist kasu saab Eesti sellest, kui alustatakse hulk kriminaalasju 65+ vanemate härrade suhtes, kes avaldavad sotsiaalmeedias pahameelt pagulaste üle? Minu arvates mitte midagi. Need härrad ei kujuta olulist ohtu inimeste elule ja tervisele.”

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!