Neljapäeval, 6. juulil 2017 saavutasid Järva-Jaani Gümnaasiumi endine õpetaja Priit Dieves ja Järva-Jaani Gümnaasium nendevahelises kohtuvaidluses Pärnu Maakohtus kokkuleppe. Kool tunnistas, et õpetajaga töölepingu lõpetamine arvamusartikli avaldamise pärast oli õigusvastane ning maksis ebaseadusliku vallandamise eest ka hüvitist.
Järva-Jaani Gümnaasium lõpetas eelmisel suvel Priit Dievesega erakorraliselt töölepingu pärast seda kui viimane avaldas ajakirjanduses artikli "Lastetud naised, laske oma ülikõrge latt alla!", mis oli kooli esindajate hinnangul naiste suhtes alandav ja solvav ning ei kattunud Järva-Jaani gümnaasiumis aktsepteeritavate tõekspidamistega.
Kooli seisukohta toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium, mille õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiveri sõnul oli Dievesega arvamusartikli avaldamise tõttu töösuhte lõpetamine õigustatud.
Veel enne kohtusse pöördumist selgitas Dieves Objektiivile, et tema vallandamise tagamaad olid peamiselt ideoloogilised.
"Olen väga mures, et meie ühiskonnas võtab järjest laiemalt maad teatav ideoloogilise diktatuuri kliima ja hirmuõhkkond, mille tõttu paljud inimesed ei julge enam häbimärgistamist või otsest represseerimist, näiteks vallandamist, kartes ideoloogilisest peavoolust väljapoole jäävaid seisukohti väljendada ning on hakanud aktiivselt tegelema enesetsensuuriga," märkis ta.
Töövaidluskomisjonist õigust ei leidnud
Seejärel pöördus Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda kuuluv Dieves oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni, ent ei saanud sealt õigust.
Töövaidluskomisjon nõustus hoopis kooli seisukohaga, et Dieves pidanuks oma arvamusartikli tööandjaga kooskõlastama, olgugi, et vastavat kohustust ei tulenenud õpetejale ei seadusest, töölepingust ega ametijuhendist ning ta ka ei esindanud artiklis kooli seisukohti.
"Komisjon leiab, et eelnimetatud artikli kirjutamisel kooliõpetajana oli avaldajalt oodatav Eesti ühiskonnas üldtunnustatud väärtushinnangute edasi andmine, milleks demokraatlikus ning mõlemat sugupoolt võrdselt kohtlevas riigis ei saa olla naiste poolt möönduste tegemine oma haridusele ja tööalasele karjäärile. Seega ei väljendanud avaldaja artiklis ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi," põhjendas kolmest naisest koosnev komisjon oma otsust.
Dievese hinnangul oli töövaidluskomisjoni otsus aga kallutatud ja ebaõiglane.
"Töövaidluskomisjon on saatnud välja signaali: kõik tööandjad võivad oma alluvad töölt lahti lasta arvamuse avaldamise eest. See tähendab aga vaikiva ajastu saabumist. Minu meelest on see otsus ekslik ja seetõttu olen otsustanud pöörduda edasi Maakohtu poole. Minu vallandamisega on rikutud minu põhiõigusi ja -vabadusi ning ma ei saa leppida sellega," ütles Dieves komisjoni otsust kommenteerides.
Vaidlus jõuab Pärnu maakohtusse
Möödunud aasta septembrikuus jätkuski vaidlus Pärnu maakohtus.
"Soovin, et Eesti Vabariigis säiliks austus sõnavabaduse vastu ning et õpetajaid ei allutataks enesetsensuurile," toonitas Dieves kohtutee algatamist selgitades.
"Õpetajana töötamine ei saa tähendada seda, et inimene on sunnitud loobuma oma veendumustele tuginevate seisukohtade avalikust väljendamisest ja hoiduma seega ühiskondlikus arutelus osalemisest, sest vastasel korral võib ta kaotada oma töö."
Enam kui kümme kuud hiljem päädis protsess poolte vahelise kokkuleppega, mille osana tunnistas Järva-Jaani Gümnaasium, et töösuhte lõpetamine oli tõepoolest ebaseaduslik, nagu Dieves algusest peale väitis. Sellega seoses nõustus kool maksma Dievesele hüvitist.
Õigusrahu huvides pooled kompromissi ega kohtumenetlust täiendavalt ei kommenteeri.
Priit Dievest esindas kohtuvaidluses KPMG Advokaadibüroo ning kohtuvaidlust rahastasid SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) ning Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).
Oluline pretsedent ideoloogilise diktatuuri tagasitõrjumiseks
SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul on rõõmustav, et protsess jõudis õiglase lahenduseni.
Ta selgitas, et SAPTK otsustas kuluka protsessi ettevõtmist ja läbiviimist rahaliselt toetada, kuna tegu on mõtte- ja sõnavabaduse seisukohast põhimõttelise tähtsusega kaasusega, mille mõju ületab kaugelt konkreetse juhtumi piirid.
"Antud juhtum oli tõesti väga muret-tekitav, kuna Dievese vallandamise ning selle õigustamisega ka ministeeriumi tasandil saadeti kõigile õpetajatele ja ka teistele avalikele teenistujatele selge sõnum, et kui ei taha oma töökohast ilma jääda, siis tasuks mokad maas hoida ja mitte ühiskondlikus arutelus osaleda, rääkimata n-ö poliitilise korrektsuse ja ideoloogilise peavoolu raamest väljapoole jäävate seisukohtade väljendamisest," selgitas Vooglaid.
"Õpetaja vallandamine ajaleheartiklis nö poliitiliselt ebakorrektsete seisukohtade viisaka väljendamise pärast rikub otseselt mitte ainult põhiseaduse §-s 12 sätestatud fundamentaalse tähtsusega põhimõtet, et kedagi ei tohi diskrimineerida poliitiliste või muude veendumuste tõttu ja §-s 45 sätestatud printsiipi, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil, vaid ka võrdse kohtlemise seaduse §-s 2 lg 2 p 2 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt on töölepingu lõpetamisel või ülesütlemisel ja ametist vabastamisel keelatud isikute diskrimineerimine nende veendumuste tõttu," toonitas SAPTK juhatuse esimees ja lisas, et mõtte- ja sõnavabadus peaks kehtima ka konservatiivsete vaadetega inimeste suhtes, mitte ainult liberaalidele.
EKRE aseesimees Martin Helme kommenteeris Facebookis Dievese kaasuses saavutatud sisulist võitu, öeldes, et tegemist on lakmustesti kaasusega Eesti ühiskonna jaoks ning olulise sõna- ja südametunnistusvabadust tagava võitlusega, kus on nüüd maha märgitud teatud mängureeglid, loodud on pretsedent, mis selgelt kinnitab inimeste õigust oma arvamust vabalt, valjult ja häbenematult välja öelda teadmisega, et teda kaitseb seadus.
"Kogu see juhtum on julgustav mitmes mõttes. Esiteks teavad kõik meie liikmed, et me ei jäta neid vasakpoolsete jupijumalate meelevalda, vaid kaitseme omasid. Kui keegi hakkab maailmavaatelisel põhjusel taga kiusama Konservatiivse Rahvaerakonna liiget, siis ei ole ta vastamisi mitte selle inimesega, vaid terve parteiga, kogu meie intellektuaalse, organisatsioonilise ja rahalise ressursiga," toonitas ta.
"On muidugi masendav, et elame ajastul, mil traditsioonilise pere ja ema- ning isarolli kiitmine toob kaasa repressioonid. Iseenesestmõistetavuste välja ütlemine on kujunenud kodanikujulguse proovikiviks. Kuid me surusime vastu ja saavutasime edu. Tõenäoliselt järgmine vasaksallija mõtleb enne palju põhjalikumalt, kui oma päästikuinnukat sõrme peab talitsema konservatiivide tagakiusamise tuhinas."
Varem on EKRE esimees Mart Helme öelnud Dievese juhtumit kommenteerides, et see toob esile mälestused nõukogude ajast, mil nö valesti mõtlevaid inimesi represseeriti.
"Meenutan omaenda poole sajandi taha jäänud kooliaega, kui võimutses üks teine ainuõigeks kuulutatud ideoloogia. Ka siis võidi sind päeva pealt töölt lahti lasta, kui sa otsustasid, et tõde on siiski mitmekesisem, kui arvasid kohaliku parteirakukese tegelased, kõrgematest instantsidest ja nn organitest rääkimata," kirjutas Helme.
Tartu Ülikooli Priit Dievese õppejõuks olnud ajaloolane Jaak Valge on aga kirjutanud, et Dievese juhtum võib kujuneda murranguliseks: "Kui tema vallandamine tunnistatakse õiguspäraseks, ei tähenda see kaugeltki ainult seda, et mina olen teda ja teisi tudengeid ilmaasjata õhutanud oma arvamust avaldama, vaid midagi hoopis olulisemat, mis mõjutab tervet ühiskonda: seda, et põhiseadus ei kehti või vähemalt tuleb teda tõlgendada täiesti erinevalt neist ideedest, mida ta sisaldab."
Sügisest jätkab Priit Dieves oma õpetajatööd Tallinnas. Järva-Jaani Gümnaasiumi direktor Raigo Prants on aga lisanud õpetajate ametijuhendisse nõude, mille kohaselt peavad õpetajad saama kooli juhtkonnalt loa meedias ja sotsiaalmeedias tehtud sõnavõttudeks, kui neid sõnavõtte võib tõlgendada kooli seisukohti kajastavatena.
Juhtkiri: kus on sõnavabadust jutlustavad liberaalid siis, kui ahistatakse konservatiive?