Öö ja päev: Obama ja Trumpi esimene aasta presidendina

Donald Trump ja Barack Obama. Foto: Scanpix

Pole ilmselt ühtki teist teemat kui küsimus usu(vabaduse)st, mis näitab, kui erinev ja vastandlik on Barack Obama ja Donald Trumpi tegevus presidendiameti esimesel aastal, kirjutab William Donohue.

Mõned Obama sammud:

Kolm päeva pärast ametisse astumist 2009. aastal teatas Obama, et lõpetab piirangud abortide rahastamisele välismaal. Vähem kui nädala pärast teatas ta USA maksete taastamisest ÜRO Rahvastikufondi, mis rahastab aborte.

Obama kõrvaldas piirangud tüviraku-uuringute riiklikult rahastamiselt.

Märtsis 2009 nimetas Obama tervishoiuministriks Kathleen Sebeliuse, kes on tuline abordiõiguse eestvõitleja.

Usuliste organisatsioonide pakutavate sotsiaalteenuste küsimustega tegelevasse nõukogusse (mille kutsus ellu president George W. Bush aastal 2001) määrati aktiivne homoseksuaal Harry Knox, kes näiteks taunis paavst Benedictus XVI märkusi AIDSi teemal ja nimetas teda valetajaks. Knoxi homoseksuaalse eluviisi tõttu oli metodistikirik keeldunud teda vaimulikuks ordineerimast.

Töökohtadel võrdsete võimaluste edendamisega tegelevasse komisjoni määrati Chai Feldblum, kelle arvates on seksuaalsusega seonduvad õigused ülimuslikud usuvabaduse suhtes, kuigi erinevalt viimasest pole neist õigustest mitte kusagil USA konstitutsioonis juttu.

Kui Obama pidas Georgetowni ülikoolis kõne, kaeti tema meeskonna nõudel kinni kõik religioossed kujud, et neid ei oleks teleülekandes näha.

Obama tuli välja tervishoiureformiga, mis sisaldas abortide kohustuslikku rahastamist.

Jõulude tähistamisel Valges Majas kaotati kõik viited kristlusele.

Mõned Trumpi sammud (sh Objektiivi uudiste põhjal):

Oma esimesel tööpäeval kirjutas Donald Trump alla korraldusele taaskehtestada nn México poliitika, millega keelatakse välismaiste aborti pooldavate organisatsioonide nagu Planned Parenthood International riiklik rahastamine.

1. veebruaril 2017 määras Trump ülemkohtu kohtunikuks Neil Gorsuchi, kes on kindel usu- ja südametunnistuse vabaduse pooldaja.

Võeti vastu otsus Lähis-Ida tagakiusatud kristlaste abistamiseks.

Lubati usulistest kaalutlustest lähtuvaid erandeid, mida Obama tervishoiureform polnud ette näinud (tegemist on määrusega, mis kaitseb sündimata laste elusid ning selliste organisatsioonide usulist vabadust, mis keelduvad rahastamast aborte tulenevalt piibellikest põhimõtetest.)

Kõnealused juhised lähtuvad põhimõttest, et usuvabadus on ülim ja fundamentaalne föderaalseadustega kaitstud õigus, millega muuhulgas kaasneb õigus tegutseda või hoiduda tegutsemast vastavalt usulistest tõekspidamistest.

Nii näiteks on usklikel tööandjatel õigus võtta tööle üksnes selliseid inimesi, kelle veendumused ja käitumine langevad kokku tööandja usuliste tõekspidamistega.

Föderaalvalitsus ei tohi seetõttu sekkuda usulise asutuse töövõtupraktikasse.

Seda korraldust edastades viitas justiitsminister Jeff Sessions president Trumpi sõnadele, et “usu juured on sügaval meie maa ajaloos, meie riigi alustes ja meie rahva hinges… [ning see administratsioon] ei luba usklikke enam taga kiusata, türanniseerida ega vaikima sundida.”

Jõule tähistati Valges Majas selgelt kristliku pühana.

Trump peatas abortide rahastamise välismaal

Ameerikas rakendus presidendi elupooldav ja usuvabadust kaitsev korraldus

USA president: Jeesuse sünd muutis igaveseks maailma ajalugu

 

OBJEKTIIV VAJAB LUGEJATE TOETUST!

Selleks, et saaksime Objektiivi missiooniga jätkata, vajame hädasti lugejate toetust! Palun tehke oma annetus kohe täna!