Oma eilses pöördumises diplomaatide poole hoiatas paavst Franciscus rahvuslike ja "populistlike" liikumiste tõusu eest ning kritiseeris riike, kes katsuvad migratsioonikriisile iseseisvalt lahendust leida.
Reutersi tõlgenduses andis paavst oma kõnes "olukorrast maailmas" mõista, et rahvuslikud ning suletud uste poliitikat viljelevad valitsused keeravad kella 100 aastat tagasi ohtlikku ajajärku kahe maailmasõja vahel.
"Populistlike" ja immigrandi-vastaste erakondade edu esile tuues toob Reuters läinud aastale tagasi vaadates esile Itaalia, Prantsusmaa, Hollandi, Ungari, Poola ja Brasiilia.
Oma kõnes viitas paavst korduvalt ÜRO eelkäija Rahvasteliidu läbikukkumisele maailmasõdade vahelisel perioodil ning rõhutas oma veendumust, et rahu ja rahvusvahelise stabiilsuse säilitamise garandid on globalistlikud organisatsioonid.
Rahvusvahelise kogukonna, eriliselt aga Euroopa ja Põhja-Ameerika kohus on paavsti kinnitusel kaitsta pagulasi ja migrante.
"Ma ei usu, et niivõrd universaalse küsimuse lahendamiseks võiks leiduda osalisi lahendusi," toonitas ta ning võttis ühtlasi aega kiidusõnade jagamiseks nii ÜRO rände- kui pagulasleppe aadressil.
Paavst tuletas teda kuulama kogunenud 183 riigi saadikule meelde, et Vatikan osales aktiivselt mõlema leppe ettevalmistamises ning toetas nende vastuvõtmist.
"Eriti [just] rändelepe kujutab endast rahvusvahelise kogukonna jaoks tähtsat sammu edasi," sedastas paavst.
"Vaatamata sellele, et need [lepped] pole seaduslikult siduvad, ning et mõned valitsused ei viibinud hiljutisel ÜRO konverentsil Marrakeshis, kujutavad need kaks lepet endast olulisi viitepunkte poliitiliste lubaduste ja konkreetsete sammude tarvis" haldamaks "vastutustundlikumalt, koordineeritumalt ja turvalisemalt pagulaste ja igat liiki migrantidega" seonduvat.
Vatikan on varasemalt väitnud, et migrantide inimõigused vajavad kaitset "sõltumata nende staatusest," õigustades sisuliselt illegaalset piiriületamist.
Toimetas Urho Meister