Korsika prantsuse piiskopkonna piiskop Olivier de Germay on otsustavalt vastu astunud valitsuse plaanile seadustada nn homoabielu. Ajacco diötsees piiskop kirjutas oma piiskopkonna kodulehel, et valitsuse plaani elluviimise tulemuseks oleks "ühiskonna ühe alussamba hävitamine".
Piiskop de Germay märkis, et viimase kolmekümne aasta vältel peamiselt "põrandaaluselt" levitatud ideoloogiad "on viinud perekonna institutsiooni lagunemiseni" ning päädivad lõpuks "inimisiku enda disintegratsioonis".
"Mõlemal juhul on tulemuseks kogu ühiskonna lagunemine." Samas kutsus piiskop inimesi üles mitte kaotama lootust, vaid koonduma, astuma nn sooideoloogiatele vastu ning kuulutama evangeeliumi rõõmusõnumit.
"Ja rõõmusõnumiks, mida me kuulutame, on see, et on võimalik armastada tões. Selles seisneb läbi Püha Vaimu ja kooskõlas Jumaliku plaaniga mõistetud seksuaalsuse ja abielu ilu."
Piiskop de Germay hoiatas, et seistes silmitsi süüdistustega homofoobias on ekslik taanduda ja jääda vaiki. Seisukohas, et homoseksuaalset partnerlust ei tohiks riiklikult tunnustada "abieluga võrdse sotsiaalse mudelina", ei ole midagi "homofoobset".
"Võime mitte kiita heaks teatud tegusid, ent säilitada samas lugupidamine isikute vastu, on samuti kristluse pärand."
Piiskop käis välja mõned pidepunktid aitamaks selles küsimuses arutlustesse astuvaid inimesi ning ütles, et "apelleerimine tervele mõistusele" ei ole piisav, sest "homoabielu" seadustamise aluseks olev ideoloogia on imbunud läbi ühiskonna viimasestki nurgast. Katoliiklased ja teised kõnealuste probleemide pärast murelikud inimesed peavad olema suutelised arutlema antud teemal tuginedes "mõistuslikele argumentidele", et veenda inimesi, kes ei jaga nende religioosseid vaateid.
Kõnealune ideoloogia järgib nn sooteooria loogikat, mille kohaselt on soolised erisused rangelt bioloogilised ja ei mõjuta kuigivõrd isiku identiteeti. Selle ideoloogia kohaselt, selgitas piiskop, "võivad kõik valida oma seksuaalse orientatsiooni, sõltumata oma soost". See ideoloogia keelab poiste ja tüdrukute kohtlemise lähtudes traditsioonilistest mehe ja naise rollidest, mis tembeldatakse "indoktrineerimiseks" ja "kõikvõimsa individuaalse vabaduse" rikkumiseks.
Piiskop de Germay selgitas, et abielu kui mehe ja naise vaheline ning laste saamiseks ja kasvatamiseks mõeldud elukestev liit "ei ole lihtsalt teatud tüüpi ühiskonna väljamõeldis, vaid on sügavalt juurdunud inimloomuses". Veelgi enam, riigil peaks olema loomulik huvi kaitsta loomulikku abielu, kuna just see tagab lastele loomuliku turvalise arengukeskkonna ning panustab seeläbi "ühiskonna ülesehitamisse".
Samas ei ole piiskopi sõnul sugugi mõistlik, et riik omistab võrdväärse staatuse seesugusele inimühendusele, mis on "loomupäraselt steriilne" ning mis kujutab endast pelgalt individuaalset ja ühiskonnale otseselt mitte mingit otsest kasu pakkuva valiku tulemit.
Piiskop toonitas, et Prantsusmaa "homoabielu" seadustamise äärele tõuganud ideoloogiad on kasutanud silmakirjalikke meetodeid, väites ühiskondliku arutluse algstaadiumis, et nn homopartnerluse seadustamine on vajalik "üksnes homoseksuaalselt käituvate isikute väärikuse kaitsmiseks ning et see ei tähenda mingil juhul nendele inimestele adopteerimise õiguse andmist."
"Täna kuulutatakse aga homoseksuaalselt käituvatele inimestele lapsendamise õiguse andmine seadustes välja – ja sedagi tehakse endiselt mitte-diskrimineerimise retoorika kattevarjus," selgitas piiskop de Germay.
"Üks on aga täiesti selge – see ei ole veel viimane episood. Meie ühiskonda suunab ideoloogiline liikumine, mis ei kavatse siin kohal peatuda."