Asjaolu, et erakondade rahastamise üle järelevalvet teostava riikliku komisjoni juht ei näe probleemi selles, et võtab ühelt erakonnalt igakuiselt vastu ligi kahe tuhande eurost töötasu, näitab selgesti, kui madal on Eesti poliitilise kultuuri tase, kirjutab Varro Vooglaid.
Eile sai avalikkus Postimehe vahendusel teada, et Vabaerakond annab iga kuu 5000 eurot Ardo Ojasalu juhitud MTÜ-le, kusjuures pool sellest summast kulub Ojasalule tasu maksmiseks. Samal ajal on Ojasalu mitte ainult Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liige, vaid selle esimees ehk komisjoni juht.
Niisuguse olukorra peale tahaks käsi laiutades küsida, et kui see ei ole ilmne huvide konflikt, siis mida üldse huvide konflikti all silmas pidada. Mõelgem selle peale: Ojasalu juhitav komisjon peaks teostama järelevalvet teiste hulgas partei üle, mis on samaaegselt tema leivaisa. Nõnda on kontrollija kontrollitava palgal. Seejuures muudab loo eriti naeruväärseks asjaolu, et MTÜ, millele kaudu Vabaerakond Ojasalule isiklikult igakuiselt ligi 2000 eurot töötasu suunab, kannab nime Korruptsiooniradar ning peaks eelduslikult tegelema just selliste huvide konfliktide paljastamisega, nagu Ojasalu enda puhul näeme.
Niisugused kaasused näitavad, kui madal on Eestis poliitilise kultuuri tase. Peaks olema elementaarne, et kui sa oled parteide rahastamise üle järelevalvet teostava organi juht (või isegi selle lihtliige), siis sa ei võta üheltki parteilt igakuist töötasu vastu – või kui otsustad sisuliselt mõne partei palgale minna, siis paned oma ameti parteide rahastamise üle järelevalvet teostava organi juhina (või lihtliikmena) maha.
Aga ei, Eestis käivad asjad teisiti – kusjuures seda ilmselgelt jaburat olukorda ei paista probleemiks pidavat ka ülejäänud Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni liikmed, samuti mitte Vabaerakond, mis on algusest peale lubanud seista poliitilise kultuuri parandamise eest.