Põlissoomlaste uus esimees Jussi Halla-aho. Foto: Scanpix

Erakonna Põlissoomlased (Perussuomalaiset) 12. üldkogu valis erakonna uueks esimeheks filosoofiadoktori ja Euroopa parlamendi liikme Jussi Halla-aho. Intervjuus portaalile Seurakunatalainen.fi räägib end agnostikuks nimetav Halla-aho oma suhtumisest religiooni, kirikusse ja kristlikesse väärtustesse, eutanaasiasse, aborti ning nn samasooliste abielusse.

Jussi Halla-aho võitis esimehe valimised, saades 949 häält. Valitsusse kuuluv erakonna minister Sampo Terho sai 629 häält. Portaal Seurakuntalainen.fi tegi Põlissoomlaste uue esimehega intervjuu enne valimisi.

* * *

Teie partei pikaajaline esimees Timo Soini [1997–2017 – toim] on tuntud oma kristlike vaadete poolest. Milliseks hindate religiooni tähendust Põlissoomlaste toetajate hulgas ning kuidas väljendub see erakonna poliitikas?

Põlissoomlased määratlevad ennast kristlik-sotsiaalse liikumisena. Minu hinnangul ei ole religioon erakonnas väga esil, aga luterlikke traditsioone ja moraali väärtustatakse ning neid peetakse kindlalt soomlaseks olemise ja Soome kultuuri juurde kuuluvaks.

Aastal 2014 täidetud valimisankeedi järgi ei ole te Soome evangeelse-luterliku kiriku liige ega kuulu ühessegi usulisse ühendusse. Mõnede avalike allikate väitel olete te ateist. Kas see peab paika?

Astusin kirikust välja 1989. aastal. Ma ei ole religioosne inimene. Aga ma ei määratle end "ateistina", kuna minu arvates osutab see usuvastasusele, ning seda ma ei ole. Kui mingit sõna peab kasutama, siis olen agnostik.

Kuidas te veel oma maailmavaadet kirjeldaksite?

Olen rahvuslikult meelestatud. Minu arvates on rahvus, mis koosneb ühisest väärtussüsteemist ja ühisest keelest, relevantne üksus.

Olete mõnes olukorras kaitsnud kristlikke väärtusi. Näiteks Helsingin Sanomate kohalike valimiste ankeedi (2017) järgi olete pigem arvamusel, et "traditsioonilised väärtused nagu kodu, usk, kodumaa on poliitikale heaks aluseks". Teisalt olete oma blogikirjutistes kritiseerinud kirikud taganemise pärast traditsioonilisest teoloogiast ja usust ning kutsunud isegi inimesi selle pärast kirikust lahkuma. Kas te kuuluksite kirikusse, mis peab kinni klassikalisest kristlikust usust ja õpetusest?

Oleksin hea meelega sellise kiriku liige, millel on ühiskonnale midagi positiivset anda. Olles küll mittereligioosne, olen ustav luterlikule traditsioonile ning võiksin kuuluda ka sellisesse kirikusse, mis väärtustab ja hoiab oma traditsioone.

Valimisankeedi küsimusele "kas homo- ja lesbipaaridel peaks oleme samasugused abielu- ja adopteerimisõigused nagu heteropaaridel" vastasite, et olete pigem teisel arvamusel. Kui oleksite olnud Soome parlamendi liige, kuidas oleksite hääletanud, kui parlament võttis 2016. aastal vastu nn sooneutraalse abieluseaduse ning liikumise Tõeline Perekond (Aito Avioliitto) algatusest uue seaduse tühistamiseks tänavu veebruaris?

Oleksin parlamendis hääletanud abieluseaduse eelnõu vastu. Samas ei toeta ma küsimuse uut menetlemist [seaduse tühistamiseks], kuna usun demokraatlikku otsustusprotsessi ning sooneutraalsel abielul on soomlaste väga selge enamuse toetus.

Kas kiidate heaks aktiivse eutanaasia (teadlikult teise inimese surma põhjustamine nt parandamatu haiguse puhul)?

Jah, kiidan heaks.

Mida arvate abordist?

Minu oma lapsed on muutnud minu suhtumist aborti. Ma ei suuda eriti ette kujutada olukorda, kus isiklikult peaksin aborti õigeks lahenduseks, aga ma ei toeta ka praeguste abordiõiguste piiramist. Seadusliku abordi tegemise ajalise piiri üle tuleb kindlasti arutleda, kuna üha varasemaid enneaegselt sündinud lapsi suudetakse arstiteaduse abiga päästa.

Kirik on traditsiooniliselt pakkunud abi ja kaitset pagulastele ning teistele hädas olevatele inimestele. Kuidas peaks kiriku traditsiooniline halastustöö suhestuma praeguse pagulaste olukorraga ning mida te arvate nn kirikuvarjupaikadest [iidne tava anda pühakojas varjupaika jälitatavale isikule]?

Kirikus (või selle ladvikus) on võimul pahemhegemoonia ning "sallivus", eelkõige lipitsemine islami ees, on kiriku keskse õpetusena asendanud kristliku usu. Oleks tore, kui kirikul oleks soome vaeste ja kodutute vastu sama palju empaatiat kui varjupaigaturistide suhtes. Oleks huvitav, kui kantslitest loetaks ette näiteks sotsiaalameti keelduvaid otsuseid sotsiaalabi andmise kohta [2017. a kevadel loeti paiguti kirikutes ette varjupaiga andmisest keelduvaid otsuseid – toim].

Kirikus (või selle ladvikus) on võimul pahemhegemoonia ning "sallivus", eelkõige lipitsemine islami ees, on kiriku keskse õpetusena asendanud kristliku usu.

Teie arvates tuleks varjupaigataotlejaid valides eelistada kristlasi (3.9.2015 Soome Uudisteagentuur). Sama ütles Soome kristlik-demokraatliku erakonna toonane esimees Päivi Räsänen juba 2010. aasta sügisel (30. oktoobri Helsingin Sanomates). Põlissoomlasi ja kristlikke demokraate ühendavad konservatiivsed väärtused. Teisalt on erakonnad sarnased ka selle poolest, et mõlema sees on väga suured erimeelsused näiteks majandus- ja välispoliika küsimustes. Kas peate mõeldavaks ja võimalikuks, et parteid ühinevad?

Kristlikud demokraadid on erakonnana väga killustunud. Mulle isiklikult ei meeldi selle pahempoolne salliv tiib, aga ma ei innustu ka konservatiivsest poolest, mis on elu pahupidi pööramisest (nt alkoholiseaduse ja kaupluste lahtiolekuaegade küsimustes) enam huvitatud kui ühiskonnaelu olulisematest küsimustest.

Kõlanud on mõtteid veel laiemast Euroopa Liidu suhtes kriitilisest konservatiivsest erakonnast, mis ühendaks lisaks põlissoomlastele ja kristlikele demokraatidele traditsiooniliste väärtuste toetajaid keskerakonnast, koondparteist ja nn väyryslastest [rahvapartei – toim]. Kas peate sellist mõtet realistlikuks ja toetamist väärivaks?

Kahtlemata oleks see mõistlik, aga ma ei pea seda reaalseks. Samas on võimalik, et üksikud inimesed liiguvad ühest parteist teise.

Tõlkinud Illimar Toomet

Avaldatakse portaalides Objektiiv ja Meie Kirik esmaavaldaja loal