Rootsi politseinik otsib jälgi Malmö Rosengardi piirkonna bussipeatuse juurest, kus läinud aasta 12. jaanuaril tapeti tulirelvaga 16-aastane noormees. Foto: Scanpix

ABBA, IKEA ja helde heaoluriigi poolest tuntud Rootsi seostub üha enam Islamiriigi ridadesse värvatute, pommiplahvatuste ja granaadirünnakutega, kirjutab Politico veergudel rootslannast ajakirjanik Paulina Neuding.

Oma "kirjas Stockholmist" kurdab ta muuhulgas, et kaasmaalased on juba jõudnud ära harjuda pealkirjadega vägivaldsetest kuritegudest, tunnistajate hirmutamisega ja hukkamistega jõukude kontrolli all olevatel aladel.

Seetõttu on avalik kord septembrikuiste parlamendivalimiste eel kodanike jaoks tähtsaim küsimus – samal ajal kui teema on tundlik ning selle arutamist pärsivad arvukad tabud, jätkab ta.

Kuid toob ise otsekohe esile, et jõukude liikmete vahelised tulirelvaga sooritatud tapmised seonduvad peamiselt immigrandi taustaga noorte meesterahvastega ning on kasvanud 1990. aastate alguse 4 protsendilt mõrvade koguarvust ligi 40 protsendi tasemele läinud aastal.

Tulistamised on muutunud Rootsis "niivõrd tavaliseks, et ei pääse enam peamiste pealkirjade sekka – kui nad millegi poolest eriliselt silma ei torka ja laipu pole," kirjutab Neuding.

Sellised uudised "tõrjuvad kähku tagaplaanile pealkirjad spordisündmustest ja staaridest, sest lugejad on vägivalla suhtes tuimaks muutunud.

Põlvkond tagasi olid politsei[jaoskondade] pommitamised ja märulid Rootsis üliharvad. Nüüd peetakse sellistest sündmustest lugemist osaks igapäevaelust."

Ajakirjanik nendib, et isegi naabermaal Norras öeldakse nüüd niisuguste asjade kohta, et see on "Rootsi värk".

Rootsi kavandab granaadiamnestiat