Politsei vabandab SAPTK piketi ebaseadusliku laialiajamise pärast

Politsei ajamas laiali 2. mai piketti, selgitades korraldajatele ekslikult, nagu oleks avalik kogunemine seadusevastane. Kaader videost: Infox Live

Vastuseks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) selgitustaotlusele palub Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) 22. mail laekunud vastuses vabandust 2. mail Suurbritannia saatkonna ees toimunud piketi õigusvastase laialiajamise pärast.

Käesoleva aasta 2. mail korraldas SAPTK Suurbritannia saatkonna ees piketi, et väljendada protesti väikese briti poisi Alfie Evansi tapmise vastu. Kohe piketi alguseks kell 16.00 saabus kohale kaks politseiautot, millest väljunud korrakaitsja nõudis piketi lõpetamist, kuna see olevat ebaseaduslik.

Nimelt tulnuks politseiniku sõnul piketist PPA-le vähemalt kaks tundi enne selle algust teada anda. Korraldajate selgitustega, et pikett oli kooskõlas kehtiva õigusega, politsei ei leppinud, mistõttu ei jäänud korrakaitsjatega suurema konflikti ja vahetu sunni rakendamise vältimiseks muud üle, kui avalik kogunemine lõpetada.

Päev hiljem ehk 3. mail pöördus SAPTK kirjaga PPA poole, toonitades, et politsei sekkumine piketi läbiviimisse oli selgelt õigusvastane ning paludes selle kohta selgitust.

“Palun, et selgitaksite, millisele õiguslikule alusele tuginedes politsei meie piketi laiali ajas ning kui selleks õiguslikku alust ei olnud, siis milline hinnang tuleks politsei seesugusele tegevusele anda,” seisis SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu poolt allkirjastatud selgitustaotluses.

Täna hommikul ehk ligi kolm nädalat hiljem laekunud vastuses SAPTK selgitustaotlusele tunnistas PPA, et politsei sekkumine avaliku kogunemise läbiviimisse oli õigusvastane.

“Oleme tutvunud Teie poolt esitatud andmete ja patrullpolitseiniku ütlustega. Olen seisukohal, et kahetusväärselt on patrullitoimkond kõnealuse juhtumi lahendamisel eksinud,” kirjutas Põhja prefektuuri prefekt Kristian Jaani, kelle sõnul lähtus politsei juhtumi lahendamisel ekslikult kehtetust õigusaktist.

Jaani selgitas toimunut järgnevalt:

“Kuni 30.06.2014 kehtinud avaliku koosoleku seaduse § 7 lg 2 kohaselt peab korraldaja vähemalt kaks tundi enne koosoleku läbiviimise algust esitama avaliku koosoleku teate politseile sidevahendi kaudu või vahetult. Politseiametniku selgitustest nähtuvalt näitas ta viidatud sätet ka ühele koosolekul osalejale ja avaliku koosoleku korraldajale Markus Järvi’le, mille peale öeldi, et viimased polnud sellest teadlikud ning nõustusid lahkuma iseseisvalt. Kehtetule seadusele viitas politseiametnik ekslikult, kuna ta ei kasutanud õigusakti otsingul „Riigiteataja“ portaali.”

SAPTK juhatuse liikme Markus Järvi sõnul on tänuväärne, et politsei oma viga tunnistas ja selle pärast ka vabandas. Samas osutab ta täpsuse huvides tõsiasjale, et piketti ei lõpetatud korraldajate vaba tahte alusel, vaid politsei intensiivsel ja otsesel nõudmisel.

“Meil polnud vähimatki omaalgatuslikku kavatsust piketti lõpetada. Seda lõpuks tehes, allusime seaduskuulekate kodanikena politseiametniku otsestele ja korduvatele korraldustele, mille aluseks oli, nagu tänaseks on selgunud, kehtetu avaliku koosoleku seaduse nõuded, millest me tõepoolest polnud tol hetkel teadlikud. Seejuures keeldus politseiametnik aktsepteerimast meie osutusi kehtivale seadusele, mille olime spetsiaalselt väljaprindituna piketile kaasa võtnud,” selgitas Järvi.

“Kõigest hoolimata on igati positiivne, et politsei on tänaseks oma vigadest õppinud, avalikult vabandanud ning loodetavasti seisab edaspidi meie kõrval Eesti kodanike põhiseaduslike õiguste ja vabaduste – muu hulgas põhiseaduse §-ga 47 tagatud kogunemisvabaduse – kaitsel.”

Põhja prefektuuri juhi sõnul kavatseb PPA tulevikus samalaadsete vigade vältimiseks korraldada lähiajal patrulliteenistusele täiendkoolituse avaliku korra tagamist reguleerivate õigusaktide paremaks tundmiseks.

Politseiametniku poolt piketi videosse jäädvustamine lähtus Jaani sõnul ekslikust arvamusest, et tegu oli õigusrikkumisega ning sellisel juhul on tarvis asjaolusid jäädvustada. Kuivõrd isikuandmete töötlemiseks puudub tegelikult õiguslik alus, on salvestatud videomaterjal prefekti sõnul nüüdseks kustutatud.

“Vabandame eksituse ja sellest tingitud segaduse pärast,” ütleb Jaani oma vastuse lõpetuseks PPA nimel.

PPA vastuse terviktekstiga saab tutvuda siin, SAPTK selgitustaotlusega aga siin.

Mida ütleb kehtiv õigus avalike koosolekute korraldamise kohta?

  • Põhiseaduse §-iga 47 on tagatud igaühele õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada, olgugi et seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
  • Korrakaitseseaduse §-i 67 lõige 1 kohaselt on politsei eelnev teavitamine avalikust koosolekust nõutav üksnes juhul, kui (a) selle pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist või (b) see on kavas pidada väljaspool hoonet või kogunemiseks ette nähtud rajatist ja selle pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün või muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada heli- või valgustusseadmeid või see võib muul moel häirida või takistada hoone või rajatise valduse tavapärast teostamist.
  • Karistusseadustiku §-i 158 lõige 1 sätestab, et seaduslikult korraldatud avaliku koosoleku takistamise või selle vägivaldse laialiajamise eest (st nii ühe kui ka teise eest) võib füüsilist isikut karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega ning juriidilist isikut rahalise karistusega.

 

SAPTK pöördumises Elmar Vaheri poole: mis õigusega nõudis politsei Alfie Evansi tapmise vastu korraldatud piketi lõpetamist?

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!