Rootslane läinud aasta 19. novembril Expressenit lugemas. Ta vaatab lehekülge mehe kohta, keda kahtlustatakse terrorirünnakute plaanimises Rootsis. Suure tõenäosusega ta seda lehte lõpuni ei usalda. Foto: Marcus Ericsson, AFP/Scanpix

Värske uurimuse järgi ei ole pooled rootslastest huvitatud peavoolumeedia sisust ning veerand rootslastest ei usalda seda üldse.

Kui varasemad sarnased uuringud on piirdunud uudiste lugejate vanuse, soo, elukoha, sissetulekute ja haridusega, siis värske uuring vaatles 38 000 inimest, kes külastasid Rootsi seitset suurimat uudisteportaali: Aftonbladet, DN, Expressen, Svenska Dagbladet, Sveriges Radio, SVT ja Upsala Nya Tidning. Lisaks sellele intervjueeriti 4000 inimest.

Ajalehe Dagens Nyheter peatoimetaja Peter Wolodarski hinnangul on uuring heaks kirjelduseks viimase 5 kuni 10 aasta jooksul toimunud muutustest.

Nagu selgus, otsivad inimesed uudiseid väga erinevatest kanalitest. Pooled meedia kasutajatest eelistavad mitte kasutada peavoolumeediat. Nemad on ka kõige innukamad uudiste vahendajad sotsiaalmeedias.

20 protsenti mujal uudiseid hankinutest jagavad uudiseid sotsiaalmeedias, et kujundada endast teatud mulje. Teine, sama suur rühm ei usalda peavoolumeediat ning jagavad uudiseid selleks, et muuta teiste inimeste arvamusi sarnaseks enda omaga.

Traditsioonilist meediat usaldavad rohkem vanemad inimesed ning suuremates linnades elavad kõrgharidusega inimesed. Sugude vahel olulist erinevust ei täheldatud. Kõige vähem ehk 40 protsenti usaldavad peavoolumeediat 35–54-aastased inimesed.

Samas ühendab kõiki uudiste lugejaid soov näha objektiivsust, erapooletust ning tõele vastavaid väiteid, ehkki erinevad inimesed annavad nendele mõistetele erineva sisu.

Loe pikemalt siit.