Postimehe peatoimetaja õigustab oma argpükslikkust juttudega Objektiivist kui nurgatagusest portaalist

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar – mees, kellele meeldib turvaliselt distantsilt oponente rünnata, ent kes lähivõitlusse astuda ei julge. Foto: Scanpix

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussari rabedad reaktsioonid küsimusele, miks ta ei julge Objektiiviga avalikku debatti pidada, vaid kinnitavad, et tema näol on tegu mehega, kellele meeldib turvaliselt distantsilt oponente rünnata, ent kes lähivõitlusse astuda ei julge, tõdeb Varro Vooglaid.

Mõne päeva eest kirjutasin sellest, kuidas Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ei julge võtta vastu minu kutset rääkida Postimehe poolt Objektiivi vastu suunatud rünnakute keskmes olevatest küsimustest avalikul debatil. Nüüd püüab Hussar oma käitumist õigustada juttudega sellest, nagu oleks Objektiiv nurgatagune portaal,* mis ei vääri tähelepanu.

Tõsiasi, et Postimees pidas aasta lõpus vajalikuks pühendada Objektiivi valeuudiste levitaja ja Venemaa propaganda hääletoruna häbimärgistamiseks nii oma juhtkirja kui ka üle kahe lehekülje ulatuva suure “uudisloo”, räägib aga kõigest muust kui sellest, et Objektiivi ei arvata tähelepanu väärivaks.

Neid kahte asjaolu kõrvutades on raske järeldada muud kui seda, et Hussar on lihtsalt üks argpüks, kellele meeldib turvaliselt distantsilt oma oponentide pihta nooli lasta, ent kes lähivõitlusse astuda ei julge.

Hussar on lihtsalt üks argpüks, kellele meeldib turvaliselt distantsilt oma oponentide pihta nooli lasta, ent kes lähivõitlusse astuda ei julge.

Niisuguse järelduse paikapidavusest tunnistab ka Facebookis EELK pastori Enn Auksmann ja Hussari vahel aset leidnud sõnavahetus. Kui Auksmann küsis Hussarilt, et miks talle kõlbab tagaselja Objektiivi kiruda, aga Objektiivi tegijatega silmast silma arutelu pidada mitte, siis viskas Postimehe peatoimetaja ta ilma pikema jututa oma sõbralistist välja, olgugi et mehed on tuttavad juba mitukümmend aastat.

Auksmanni ja Hussari vahel avanenud vestlus väärib esile toomist, sest see räägib Postimehe peatoimetaja kohta nii mõndagi.

Hussar: “Mille või kellega ma vaidlen, kui isegi see kirjatükk on valesid täis?” (“Selle kirjatüki” all peab Hussar silmas minu lugu sellest, kuidas ta keeldus võtmast vastu mu kutset arutelule.)

Auksmann: “Selgita lähemalt, mis seal valesti on.”

Hussar: “Suurem probleem kui mitmed valefaktid on see, et tegu on sisuliselt parteilehega.”

Auksmann: “Oleksin siiski tänulik, kui oma väiteid põhjendaksid.”

Hussar: “Nende selektiivne lugemisoskus on ülekohtune mitmete Postimehe ajakirjanike suhtes, kes on ka näiteks Trumpi suhtes oma seisukohta avaldanud. Muide Enn, käisin jõulude ajal Pärnus kirikus ja pool teenistust oli ladina keeles. Kuidas see luterlusega sobib?”

Kui Auksmann püüdis tagasi tulla oma algse küsimuse juurde, siis vastas Hussar: “Kahju, et see krüptokatoliiklase mängimine sind nii kalgiks on teinud.”

Kommentaarid selle vestluse kohta tunduvad ülearused. Selgele küsimusele selge vastuse andmise asemel pillub Hussar Objektiivi suunal suvalisi süüdistusi, neist ühtegi faktide või argumentidega põhistamata, ja püüab siis sisulistest vastustest hoidumiseks meeleheitlikult teemat vahetada, otsides algse küsimuse püstitaja ründamiseks täielikult kontekstivälise teema.

Oma hilisemas postituses võttis Auksmann olukorra tabavalt kokku: “Küsisin ammuselt tuttavalt, praeguselt Postimehe peatoimetajalt Lauri Hussarilt Facebookis, miks ta ei ole nõus minema Objektiivi kutsel avalikule väitlusele. Tulemuseks oli see, et ma pole enam Lauri Hussari Facebooki-sõprade hulgas. Ma ei teagi õigupoolest, millest mul siinkohal kõige rohkem kahju on. Ilmselt sellest, mis on juhtunud Postimehega…”

Paraku just nii argpüksid käituvadki – ja seda mõistavad paljud. Üks kommentaar Auksmanni postituse all võtab olukorra tabavalt kokku (kommentaar on esitatud keeleliselt toimetatud kujul):

“Postimees tegi ju suure avaliku analüüsi Objektiivi kohta, täiesti loomulik, et oleks Objektiivi toimetajatega siis avalik väitlus maha peetud […] Praegusel hetkel jääb kõigist nendest peavoolumeedia väljaannetest, mis Objektiivi igati laimavad, mulje nagu varateismelistest poisikluttidest, kes viskavad nurga taga poriga ja siis jooksevad ruttu ära, sest ei julge põhjendada, miks seda tehti. Kui siis keegi peaks poisile ütlema, et mine räägi asjad sirgeks, siis nagu pirtsakas plika paugutab ta ustega, loobib asju laiali ja FB sõpru minema! Nii näevad seda eemalseisjad!”

Mis puutub Hussari väitesse, nagu olnuks jõuluõhtul Pärnu kirikus pool teenistust ladina keeles, siis see on otsene vale. Koguduse õpetaja Tõnu Taremaa sõnul võib ta “täie vastutustundega kinnitada: jõuluõhtu jumalateenistused Pärnu Eliisabeti kirikus on ka kolmel viimasel aastal peetud eesti keeles.” See omakorda aitab mõista, milline on Postimehe peatoimetaja suhe tõega – nagu näha, mitte kuigi lähedane.

* Objektiiv ei ole sugugi nurgatagune ega põrandaalune portaal. Sarnaselt Postimehele tegutseme täiesti avalikult, olles veebis leitavad aadressilt www.objektiiv.ee ja toimetusena aadressilt Roosikrantsi 7-3a, Tallinn.

Argpüks: Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ei julge Objektiiviga arutellu astuda

KAMPAANIA JÕUDIS EESMÄRGINI!

Täname siiralt kõiki toetajaid!

Aidake viia artikli sõnum palju suurema hulga inimesteni, jagades artiklit sotsiaalmeedia kaudu oma sõprade ja tuttavatega!
JAGA
Varro Vooglaid
Varro Vooglaid on üks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks asutajatest, selle juhatuse esimees ja portaali Objektiiv tegevtoimetaja. Ta on katoliiklane, hariduselt jurist, abielus ning seitsme lapse isa.