Kersti Kaljulaid. Foto: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix

2015. aasta septembris kritiseeris Kersti Kaljulaid, kelles nüüd nähakse võimalikku parteideülest presidendikandidaati, jõuliselt Eesti valitsust selle eest, et see tahab vastu võtta võimalikult vähe põgenikke. Muuhulgas kõneles Kaljulaid oma artiklis eestlaste "ksenofoobsetest instinktidest".

Meenutades alustuseks 1990. aastaid, kirjutas Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid 9. septembril 2015 väljaandes Postimees:

"Ka siis leidus küllaga kodanikke, kes olid valmis seisma plakatitega "Eestimaa eestlastele" ja "Muulased välja". Kuidas me sellest üle saime? Heakene küll, mitte täielikult, aga siiski niipalju, et meie ksenofoobsed instinktid ei tõmmanud meile vähemalt soovimatut rahvusvahelist tähelepanu ega pannud meie poliitikuid "vastu tulles rahva arvamusele" tegema rumalusi rahvusvahelises plaanis."

Oma artiklis Sõbraliku Eesti sallivusaktivistidele toetus avaldanud Kaljulaidi sõnul saadi eesti rahva "ksenofoobsetest instinktidest" üle poliitikute abil, kes võtsid vastutuse.

"Millist sõnumit edastab valitsus, mille mitu ministrit räägib mitu kuud rahvale, et peaasi on suruda vastuvõetavate põgenike arv võimalikult madalaks? Selline valitsus ütleb, et põgenik on väga halb," jätkas Kaljulaid.

Kaljulaidi sõnul viis valitsuse ebalus seoses põgenikekriisiga selleni, et "EKRE, kes sai [2015. a] märtsis parlamenti veel tegelikult pigem homo- kui neegrikaardiga vehkides ("kui on must, näita ust" ei toonud omal ajal parlamendikohti, aga kooseluseaduse vastu olek tõi), sattus lausa või sisse, sest peavooluparteid andsid ennast ise pantvangi."

"Meie geopoliitiline asukoht ei võimalda meil rahulikult istuda ja arutada, milline rahvusena kestmise viis meile enam meeldib," leidis Kaljulaid toona. "Meil ei jää üle muud kui lihtsalt edasi kesta, nii nagu see on praeguses maailmas kohane, olgu või mitmevärvilisena. Oht keele ja kultuuri säilimisele ei tule mõnest(kümnest) tuhandest seda keelt aktsendiga rääkivast inimesest. Tuleb ikka idapiiri tagant."

Pärast presidendivalimiste ebaõnnestumist valimiskogus tegi riigikogu vanematekogu 27. septembril Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida riigikogus presidendiks.

Loe Kersti Kaljulaidi artiklit 2015. a septembrist siit.