Pühapäevases raadiosaates "Räägime asjast" nentis EKRE kaitseministrikandidaat reservkolonelleitnant Leo Kunnas, et julgeolekupoliitilises mõttes elame praegu talves, kuid seni pole võimulolijad hakanud talveriideid selga panema.
"Julgeolekupoliitiline suvi algas pärast külma sõja lõppu ja tegelikult see kestis kuni Gruusia sõja alguseni. Siis algas sügis ja Ukraina sõjaga algas talv ja me praegu elame selles talves. Ma arvan, et me ei ole taliharjani veel jõudnud ja me ei oska arvata, kaua see kestab," rääkis Kunnas ja lisas, et tegemist pole mingite hirmude või foobiatega, vaid reaalsusega, milles me elame.
Kunnase hinnangul pole võimulolijad riigikaitse valdkonnas piltlikult öeldes hakanud talveriideid selga panema. Ka ühe saatejuhi Mart Helme sõnul ei kasutatud julgeolekupoliitilist suve ära selleks, et ehitada üles iseseisvat kaitsevõimet, vaid missiooniarmeed.
"Selle lati kõrguse, kuhu me peame välja jõudma, paneb tegelikult paika meie idanaaber. Millised jõud ja vahendid tal siin lähiümbruses on, sellest tuleb ka lähtuda. […] Meie jõukohasuse käsitlus ei huvita kedagi. See latt pannakse paika meie idanaabri poolt ja me kas hüppame või ei," selgitas Leo Kunnas.
"Meil on lahingüksustes umbes pool puudujääki, lahingutoetusüksustes meil on üks kolmandik neid üksusi, mis vaja, ja suurtükiväe osas puudujääk on lausa kolm neljandikku – üks neljandik on olemas."
"Meil on kolm tõsist võimelünka – ja seitsme aasta jooksul kindral Terrase ajal me ei suutnud ühtki neist likvideerida," lisas Kunnas, nimetades neid võimelünki ka nimepidi: keskmaa õhutõrje, rannakaitse ja miiniveeskamine ning soomusmanöövrivõimekus.
Palju tõsisem ja kurvem valdkond on laiapõhjaline riigikaitse, mille osas on alles viimastel aastatel esimesi samme tehtud, jätkas Kunnas. Elanikkond tuleb sõja ajal elus hoida, kõik riigi funktsioonid peavad jätkuma.
Meil pole olnud pikka visiooni, millist armeed me üldse vajame.
Mida teha? Kaitsekulutusi tuleb tõsta – eesmärk on 2,6% valitsemisperioodi lõpuks, aga ka sellest ei jätku. Tuleb pöörduda liitlaste poole abi saamiseks.
"Me peame määratlema oma rahvuslikud huvid alliansis," rõhutas Kunnas. "Me lihtsalt peame ütlema, mis on meie huvi. Ja meie huvi loomulikult on, et liitlasvägesid siin tugevdataks."
USA võimaliku rahalise abi kohta märkis Martin Helme, et see pole ameeriklaste südameheadus, kui nad kedagi rahaliselt toetavad – see on Ameerika maksumaksja raha, mille eest ostetakse liitlasele Ameerika relvatööstuse relvi ehk nad toetavad tegelikult oma sõjatööstuskompleksi.
Kunnase sõnul tuleb valmis olla paljudeks erinevateks stsenaariumiteks, kuid arvestada tuleb alati kõige mustema variandiga, sest selle tagajärjed – kui valmis ei olda – on riigile sedavõrd rasked.
Enne kaitsekulutuste tõstmist tuleb aga raiskamine ära lõpetada ning hästi ära kasutada need kaks protsenti, mis on praegu ette nähtud, nentis Kunnas.
Martin Helme arvates ei tule põhiline vastuseis EKRE pakutavatele muudatustele mitte Toompealt, vaid kaitseministeeriumi enda seest, mugavusametnike poolt, kes selle raiskamise on käima pannud ja kes sellest kasu saavad.
"Patsifism ei ole kunagi olnud see tee, mis oleks sõja ära hoidnud," nentis Kunnas lõpetuseks.
Saade "Räägime asjast" on eetris igal pühapäeval Tre Raadios, raadios Ring FM ja Kuressaare Pereraadios – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Saadet saab järelkuulata siit.
Toimetas Veiko Vihuri