Asjaolu, et mitmed EELK dissidentlikud pastorid protestisid meedia lahkel kaasabil aktiivselt kirikukogu otsuse vastu toetada ettepanekut anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse, reedab liberaalide ihalust liikuda Eesti ühiskonnas nn homoabielu seadustamise poole, nendib Varro Vooglaid oma kommentaaris.
Teisipäeval, 24. aprillil kogunes Tartus Pauluse kirikus EELK kirikukogu, mis võttis vastu otsuse toetada Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamist nii, et abielu sõnastataks sarnaselt praegusele perekonnaseadusele eksklusiivselt ühe naise ja ühe mehe vahelise liiduna.
Kirikukogul hääletas avalduse poolt 39 osalenut, viis oli vastu ja viis jäi erapooletuks. Meedia ruttas aga ootuspäraselt nii kirikukogu eel kui ka selle järel võimendama just nende inimeste väljaütlemisi, kelle positsioonid on EELK ja kõigi Eesti Kirikute Nõukogusse kuuluvate usuühenduste seisukohtadega võrreldes vastupidised.
Nii näemegi meediapilti vaadates mitte kiriku seisukohti toetavate ja selgitavate, vaid sellele vastanduvate pastorite seisukohti, mille kohaselt ei tohiks kirik poliitilistesse küsimustesse sekkuda ega üldse püüda kirjutada inimestele ette, milliste moraalsete põhimõtete kohaselt tuleks elada. Dissidentlike pastorite seisukohad langevad aga hämmastavalt täpselt kokku ulatuslikku riiklikku rahastust nautiva Eesti LGBT Ühingu vaadetega.
Eesti meedia eesotsas "Aktuaalse kaameraga" tõestas end kirikukogu otsust kajastades taas kõige muu kui ausa ja professionaalse ajakirjanduse viljelejana ning tegutses pigem ideoloogilise propagandamasinana, mille käitumismuster ei erine mitte millegi poolest kõige halvemast Vene propagandast.
Kirikut on läbi aegade ähvardanud mitmesugused eksiõpetused. Kõik nad on saabuund „valguse inglitena" (2Kr 11,14). Ka…
Posted by Kristjan Luhamets on Teisipäev, 24. aprill 2018
.
Kommentaari lõpuosas räägib EELK peapiiskop Urmas Viilma kirikukogu otsuse tagamaadest, meedia poolt võimendatud dissidentlikest häältest ja sellest, mida tuleks teha, et jõuda abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmiseni.
Kokkuvõttes on tänuväärne, et EELK on esimese usuühendusena võtnud abielule põhiseadusliku kaitse andmiseks selge positsiooni ning näidanud sellega ka teistele usuühendustele head eeskuju.
Kristlased ei peaks kartma seda, et osaleda poliitilises protsessis ning seista oma tõekspidamiste eest. Lisaks sellele, et me oleme kristlased, oleme me ka kodanikud ning meil on täpselt samaväärne õigus seista oma tõekspidamiste kaitsel kui kõigil teistel kodanikel.
Veelgi enam: meil on kristlastena moraalne kohustus seista selle eest, et ühiskondlik korraldus vastaks võimalikult täpselt loomuseaduslikele ja kristlikele põhimõtetele, mis on vaba ja väärika, harmoonilise, kõlbeliselt terve ja õnneliku ühiskonna aluseks.
Jääb üle loota, et kristlaskond hakkab millalgi seda kohustust tõsiselt võtma ning et EELK kirikukogu otsus on samm selles suunas.
Juhtkiri: abielu määratlemine põhiseaduses õhutab pimedat hirmu ja viha?!