Riina Solman: surrogaatemadus kui inimkaubanduse üks vorme vajab hukkamõistu, mitte õilistamist

Erakonna Isamaa naiskogu esimees Riina Solman. Foto: Scanpix

Surrogaatemadus kui inimkaubanduse üks vorme tuleks ühiskondlikult hukka mõista, selle asemel, et seda poliitilise korrektsuse nimel õilistada, toonitab Postimehes avaldatud artiklis Isamaa ridadesse kuuluv Tallinna Linnavolikogu liige Riina Solman.

Ühtlasi erakonna Isamaa naiskogu IREN esimeheks oleva Solmani sõnul on kahetsusväärne, et nii lastekaitseorganisatsioonid kui ka naisõiguslaste ühendused, millel eelkõige peaks lasuma kohustus anda toimuvale eetiline hinnang, on sellest tänaseni hoidunud.

“Sellest on kahju, kuid omal moel on see ka inimlikult arusaadav. Teisel pool rindejoont asub kõnealuses kaasuses homoseksuaalne paar. Arvestades sildistamist ja negatiivset meediafooni, mis tabab igaüht, kes ükskõik millises küsimuses asetub kas või teoreetiliselt homokogukonnast teisele poole rindejoont, ei üllata soov end neist teemadest distantseerida,” märgib ta.

“Naise keha kasutamine lapse ilmaletoomise vahendina ärilisel alusel on kõige lihtlabasem näide sünnitusmasinast – ühest lemmiksümbolist sildistavas feministlikus leksikas. Muidu tähelepanu ihkavad “ministeeriumid” hoiduvad aga praegu aruteludesse sekkumast. Esiteks tähendaks see ju selja pööramist senisele liitlasele LGBT-kogukonnale ning teiseks nõustumist põlisvaenlase – konservatiivide – väidetega. Poliittehnoloogia on selle nähtuse tegelik nimi.”

Solmani sõnul on väga muret tekitav kujunenud ühiskondlik olukord, kus mõne grupi erahuvid on muutunud niivõrd oluliseks, et nende nimel tuleb välistada seisukohavõtud fundamentaalsetes eetilistes küsimustes, nagu seda on inimkaubandus.

“Kurb ja piinlik on vaadata, kui avalikus meediaruumis kuvatakse eetikaküsimuse tõstatamise asemel maalima ilupilti, mis väljast sädeleb, kui mille sisus on midagi väga korrast ära,” selgitab ta.

Probleemi tuumaks on Solmani sõnul mitte homopaaride lapsendamisõigus, vaid “eetika ja inimõigused” ning küsimus sellest, “kas last saab osta ja müüa” ning kas naist saab seaduslikult kohelda sünnitusmasinana.

“Kauplemine inimese eluga on ebaeetiline, seadusevastane ja inimlikult väär. Inimesi ei osteta, müüda ega toodeta. Nende tehingute toimumisele ei aidata kaasa. Neid tegevusi ei õigustata ega õilistata. Mainitud kaasuses: homoseksuaalse paari soov saada lapsi ei kaalu üles põhimõtet, et inimkaubandus on lubamatu,” toonitab ta ja lisab, et ebaeetiline on anda lapsele elu üksnes selleks, et loobuda elu andja emakohustusest laps üles kasvatada.

Solmani hinnangul eksis peaminister Jüri Ratas rängalt, öeldes riigikogus, et surrogaatemaduse teema vajab ühiskonnas tasakaalukat debatti. “Ei vaja! Inimese ostmine ja müümine – mida poola-iiri verd punapäise ema munaraku väljavalimine ja kaksikute tellimine kahtlemata on – ei vaja mitte tasakaalukat debatti, vaid tasakaalukat, kuid ühemõttelist hukkamõistmist.”

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder toonitas hiljuti Postimehe stuudios antud videointervjuus, et ta kindlasti ei toeta nn surrogaatemaduse praktiseerimist ning selle praktika vastu peab võitlema ka rahvusvahelise koostöö tasandil. Samuti on surrogaatemaduse praktika ühemõtteliselt hukka mõistnud Isamaa peasekretär ja riigikogu liige Priit Sibul.

Samasse erakond kuuluv sotsiaalkaitseminister Kaia Iva hoidus aga Facebookis antud küsimuses selge seisukoha väljendamisest. Ühelt poolt tunnistas ta, et “palga maksmine lapse sünnitamise ja selle loovutamise eest kindlasti kuulub inimkaubanduse alla”, ent teiselt poolt keeldus ta homoseksuaalidest Mart Haberi ja Taivo Pilleri poolt USA-st surrogaatemaduse teel kaksikute tellimise suhtes hukkamõistva seisukoha väljendamisest, põhjendades seda väitega, et vanemad on teda õpetanud hoiduma kellegi isiklikku elu puudutavate hinnangute andmisest.

Fookuses: tänapäeva inimkaubanduses äritsetakse lastega

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!