KOLUMN ⟩ Jüri Kotšinev: rahvuskonservatiivsus
Mida rohkem eestlasi muutub rahvuskonservatiivideks või vähemalt nende toetajateks, seda kaitstum on eestlus ja eestlaste säilimine rahvana, leiab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Mida rohkem eestlasi muutub rahvuskonservatiivideks või vähemalt nende toetajateks, seda kaitstum on eestlus ja eestlaste säilimine rahvana, leiab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
Neomarksism on salakaval haigus, mis tegutseb aeglaselt, aga halastamatult, kuni on hävitanud kogu riigi ja ühiskonna organismi.
Ukraina sõda kilbina kasutades ja välismaal „suure poliitiku" loorbereid teenides unustab Kallas justkui ära, et ei ole moraalne ja eetiline teenida poliitilist profiiti teise riigi ja rahva kannatusi kilbina kasutades.
Eesti Energia on riigiettevõte ja elekter ei ole "kaup turul", vaid inimõigus.
Kui riigis valitseb Reformierakond ja pealinnas muulaste esindus, ei saagi siin maal midagi paremaks muutuda ja vaene eestlane on taaskord, nagu nõukogude okupatsiooni ajal, võõras omaenda maal.
Olles näinud, kuidas Eesti juhtkond käitub „me välismaiste sõprade" alandliku teenrina, kes valmis nende heakskiidu nimel minema oma rahva vastu, kas või toore jõuga, oli üliraske, kui mitte lausvõimatu pidada sellist juhtkonda meie huvide esindajaks ja kaitsjaks, kirjutab Tõnu Kalvet, meenutades Lihula ausamba röövi ja Tiit Madissonile rajatud mälestuskivi püstitamist täpselt 18 aastat hiljem.
Konservatiiv on nagu selgroog, mis keha püsti hoiab.
Igal rahval on õigus iseolemisele ja enesemääramisele.
Kui on tunne, et kõik ümberringi variseb kokku ja ei ole pääsu pealetuleva kaose ja hävingu eest oma loomulikule olekule, oma tõekspidamistele ja oma harjumispärasele maailmale, siis aitab selle üle elada teadmine, et mul on aatekaaslased, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.